Rääkides kõriauguni armsatest ja kohutavalt südamlikest videotest, on see just see. Ja ta ei jõua isegi läägeks minna. Lihtsalt nii ilus. Oh...
Ma mõtlen, et kui filmid ja värgid. Raamatud näiteks ka. Kui need sulle südamesse lähvad, siis mitte selle pärast, mis nad on. Vaid selle pärast, et nad tuletavad sulle meelde seda, mis sul endal on. Näiteks vaatad mingit filmi, kus mingi tore tegelane ära sureb ja siis nutad ja oled kurb. Mitte nii palju selle tegelase pärast vaid päris palju ühe teise asja pärast ka, mis sinu sees kurb on.
A võibolla ei ole ka.
Ma kogu aeg arvasin, et mul on hästi palju poiste riideid. Mõtsin, et see on mul üks eripära. Poiste riided. Nüüd hakkasin Rasmusele midagi nende asjade asemele otsima, mis ma tal pessu panin. Ei ole. Kõik on aint plikade riided. Lillekeste ja lipsukestega. Aga minu pikas mustas mantlis näeb ta küll ebaõiglaselt šeff välja.
Filmilee.
Comments
Post a Comment