ma arvan, et ma ei panegi pealkirja

Eile oli üleni liiga lahe. Vaatsin seda kõikse öisemat filmi, mis neil oli. Kahe paiku lõppes. Film oli mõnus. Sellist oioi-kui-paha-ja-kui-hhhea keelatud armastust oli sees. Ma kardan, et see on mingi vaimne seisund mul praegu. Pärast läksin lihtsalt korraks pahaaimamatult ja ainult heade soovidega Zinna pissile ja mõtisklesin, kas kohalik söök või Statoili söök või kojuminek. Sest ma olin ikka kuramuse näljane ja maha jahtunud. Ma arvan, et üks pöördepunkt mu plaanides oli Mattias seismas porilombi kõrval. Või siis hoopis iseäranis särava naeratusega Laini, kellel oli teadagimis ja siis me läksime teadagikuhu ja jäime teadagimismoodi. Ja see oli kõik üleni hea. Kella kuue paiku koju sõites omasin ma hullulahedat sünget konksuga halli vihmavarju ja kaks ilusat ruudukujulist taldrikut oli mul ka. Sest see oli tundunud järsku nagu üks kuramuse hea mõte. Ära küsi. Imekaunis Markus oli seal ja me rääkisime liiga kaua igast asjadest, mida ma praegu ei mäleta ja pole vist oluline kah. Päris Kärdu oli alguses ja vahepeal ja tegelt päris pikalt. Mis oli samuti hea. Aga mudugi ühel teisel skaalal kui Markus. Mul oli soni ja hiljem oma fotokast mõningaid pilte nähes leidsin, et võibolla poleks pidanud olema. Aga purjus ülevälgutatud inimesed pimedas ongi alati ühesugune vaatepilt. Soniga või ilma.

Täna vaatas Koit koos Rasmusega terve Lion Kingi multika otsastlõpuni. Eks Koit on seda ennegi teinud, ma isegi ei tea mitukümmend korda. Aga Rasmus oli üleni suur tark onu seal kõrval. Seletas talle, mis toimub ja kes mida parajasti ütles. Sest ingliskeeles, noh. Hirmus nunnu igahates.

Mul on praegu natukene selline tunne, nagu tolles videos kujutatud naistel on. Ja samal ajal käivad piisavad inimvihkamise hood peale, et mitte seda tunnet kellegagi jagada.

Ja tegelikult on elu hirmus ilus. Mulle öeldi, et mulle on tööd ja Tõnn sai välja ja vihm jäi ka üle. Hästi kippelt tegutseda, siis saab filmi kah näha.

Koit ujutab vahuvannis oma haisid ja delfiine.

Comments