Monday, August 11, 2008

mingid suvalised sõnad reas pealkiri noh


Ma mõtsin juba tükk aega ühte sellist asja. Alustame näidetest. Folgil ma näiteks märkasin siukest asja. Poiss ja tüdruk, kellel on mingi täitsa püsi-tõsi-suhe, istuvad muru peal lähestikku. Mitte kõrvuti ja täitsa erinevates seltskondades, aga käeulatuses. Tüdruk räägib oma sõbrannadega, poiss räägib oma sõpradega. Ja poisi käsi on tüdruku selja alaosa peal, silitab seda. Nad isegi ei ole parajasti koos, nad pole hetkel teineteisest huvitatudki, aga mees peab tegema ‘see on minu oma’ liigutust. Üldse on mingi miljon seltskondlikku momenti, kus paaride omavaheline käperdamine on sobimatu. Iseäranis ebameeldiv, kui ise üks paariline olla ja teine arvab, et paras aeg käperdada. Või filmi ajal amelemine, õõh. Teine näide oli täna kesklinnas. Tulevad poiss ja tüdruk CoffeIn-ist välja, mõlemal on oma kõrrega kohvijook näpus, liiguvad mänguväljaku poole ja poisi käsi on tüdruku tagataskus otsapidi. Ei, nad ei liikunud külgkülje kõrval teineteise embuses, tüdruk oli natuke eespool isegi. Nagu kutsa rihma otsas. Ära liiga kaugele jookse, kutsa. Kusjuures, kui ma nüüd natuke mõtlen, pole see ainult mingi meeste asi. Näiteks riidepoes on mõnel tüdrukul kaasas üks tülpinud näoga meesolevus, kes kannab tema käekotti. Eeh.


Võibolla on see üks mu järjekordsetest sallimatuse ilmingutest. Avastan siin muudkui oma sallimatut külge. Hirmus põnev.
Võibolla on see mul mingi sügav probleem. Umbes, et ma ise kah tahaksin alistatud-kuuletuv kutsa olla, aga ma ei julge seda tunnistada. Nagu need homofoobid, vaata, teadküll.
Võibolla on see lissalt üks asi, mis mulle lissalt ei meeldi ja kõik. Ilma sügava topeltähenduseta.
Võibolla see ongi üks nõme nähtus ja pooled inimesed arvavad, et mul on õigus.

Teeme vahepeale ühe sellise põneva teema, nagu seda on lapsed ja raha. Algul kui ta täitsa kõhus on, pole nagu üldse kulutusi. Ega sa oluliselt rohkem ei söö. Võibolla pead mingil hetkel mingit spets-rinnahoidjat vajalikuks. Kui arme kardad, ostad mingeid tohutuid kreeme. Mina ei ostnud. Kes siit rohkeid rasedusnõuandeid saada tahab, siis neile on mul ainult ühte asja öelda: jah, need armid on rõvedad ja nad tulevad küll ja ei lähe kusagile. Maitea, kui kreemidvärgid aitavad, võid oma raha sinna panna küll. Siis mingiaeg tuleb see tita. Mulle näiteks lissalt anti üks käru, turvatooli pole vaja, kui autot pole, riided maksavad kaltsukates hästi vähe. Aint mähkmete peale kulub. Mingi pudipadi ka... salvrätid, kreemid-lögad. Suht vähe. Pärast kui ta pärissööki sööma hakkab, ei kulu kah oluliselt. Sest ta sööb vähe ja enamvähem sedasama, mida päris inimesedki. Riided saab jälle kaltsukast, keegi annab kah kindlasti. Ja siis hakkab see tulema. Lasteaed maksab küll sitta kanti. Laste jalgrattad maksavad palju. Kiivrid. Ostsin Koidule hambapasta, hambaharja, vannivahu, šampooni. Päris palju läks. Selle kohta, kui väiksed asjad need on. Noh, šampoone olen talle ennegi ostnud ja siis ise ära kasutanud. Nüüd ostsin mingi rõveda aprikoosi lõhnaga, äkki ma siis jätan puutumata. Hambapastaga sama asi, hambaharja jättis ta eelminekord Räpinasse. Siis täna tuli mulle geniaalne mõte lapsele tarku raamatuid osta. Aint ühe ostsin, see närakas oli kah päris kallis. Koidule hullult meeldib. Mingi Looduse Atlas. Noh ja mänguasjad. Need on ka rahaõgardid. Ongi nii, et mida suuremaks ta saab, seda rohkem talle kulub. Varsti tulevad trennid-ringid. Mingid ekskurisoonid. Kooliasjad... oijubedust. Ühel hetkel ta enam ei söö seda mida teised. Hakkab eelistama. ‘Tahan kepsutit ka.’ Mida ma öelda tahtsingi? Noh, vist seda, et algul oli nagu selles mõttes kergem. Või ma mäletan valesti.

Uurisin netist lasteaia kohtade vahetamise kohta ja sattusin mingi blogi peale. Mingil ilmselt lapsi omaval naisel oli õnnestunud ennast mitme lasteteemasse puutuva asjaga üleni närvi ajada ja mauras seal siis. Toetused on väiksed ja elu on raske ja inimesed ei hooooli. See teema. Aga niimoodi... halba muljet jätvalt vastikult.

Sa saad küll head muljet jätvalt vastik ka olla.

Ma saan homme endale venna vist. Selle mis juba olemas on. Aga endapoole nagu. Sest vennade enda poole võtmine on selline asi. Kui mul oleks suurem õde, kes elab suuremas linnas, ma küll tahaksin talle vahepeal külla jääda.

Mul on üks paber siin ees, mille peale on joonistatud peaaegu Käsnakalle tigu ja lendav ninasarvik. Siukste tillukeste mesilasetiibadega. Ja triibulised liblikad. Kõigil on eriti muhedad naeratused näos kinni.

Well, let's do it, let's get on a plane and just do it
Like the birds and the bees and get to it


White Stripesi kuulan. Maitea, see ei tööta minu jaoks enam. Umbes miski mu muusikast enam ei tööta minu jaoks viimasel ajal. Peaks kuskile minema ja hoogu sattuma ja liiga palju juurde hankima. Mingi ska äkki. Võibolla mulle meeldib hoopis ska? Sest Leele täna pani Marko telefoni peal mingit skad mängima ja päris hea oli. Tegelt kui nüüd mõtlema hakata... mul on juba liiga palju skad. See on küll üleni collegepunki kõrvalmaitsega. Oot… ma panen käima… jaa, on küll natu parem.

Homme asjalik olemiseks peaks enne homse tulekut ju natu magama? Tõenäoliselt.

Mul saab kohevarsti raamat läbi.

No comments:

Post a Comment