-Vaadake, millise nalja armas Jumal siia sisse on pannud. Kahe kõige tähtsama konstandi numbrid on samad. Isegi see 260 on mõlemas sees. Niisugune nali tema poolt.
-Aga kas G viimane number ei ole mitte ümardamise tulemus?
-Tegelikult, kui te kusagilt järele vaatate, te näete, et seal lõpus on 9 plussmiinus kaks. Seal on määramatus.
-Et see on inimese oma suva, millise numbri ta sinna kirjutab? Seal võib ju siis vabalt mõni teine number ka olla.
-Aga uskuda või mitte uskuda on ka inimese oma suva. Mitte keegi ei sunni teid uskuma.
See on nii armas, kuidas väiksed ateisti-hakatistest tudengid üritavad uskliku õppejõu veendumusi kahtluse alla seada.
Ma vist jätsin kartulisöömise maha. Mitte selle pärast, et ma pean saama kindla doosi mahajätmisi ajaühikus. Minu kahtlused kartuli kahjulikkuse kohta on süvenenud. Ma kahtlustan, et kartul teeb rumalaks, ahneks, kadedaks, silmakirjalikuks ja kõikmisveel. Soodustab asjadele orienteeritud mõtteviisi, nagu üks arst mulle kunagi ütles. Hakkab pähe ja siis hakkavad igast muud rumalused ka pähe ja siis ongi nõme. Näiteks Aasias nad ei söö kartulit ja vaata, kui toredad nad seal on. Näiteks ameeriklased söövad sitta kanti kartulit ja vaata, kui nõmedad nad seal on. Mitte et ma Ameerikas oleksin käinud või teaksin midagi täpset sealsete toitumisharjumuste kohta. Ma lissalt istun siin omaette ja kahtlustan vaikselt. Saab täitsa ilma kartulita ka. Või ainult vähese kartuliga. Riis, tatar, igast tangud, makaronid, leib, erinevad juurikad.
Mu tasakaalutus paneb mind muretsema. See ajabki mind tasakaalust välja.
Vaidle selle newagecrap teooriaga. Ta ütleb, et kui inimene piisavalt selgelt ja detailselt midagi visualiseerib, silmade ette manab, siis see tulebki talle. Umbes et kui keegi kujutleb hästi elavalt, kuidas ta pärast eksamil läbi kukkumist õnnetult nurgas istub ja tulemusest emale rääkida ei julge, siis ta tõenäoliselt kukubki läbi. Ja kui ma kujutlesin, kuidas ma pärast FA eksamit rõõmust mööda koridore kepsutan, siis see aitas palju kaasa sellele, et ma tegelt ka seda teha sain. Põhimõtteliselt see teooria tahab öelda, et kujutle hoolega, aga ole ettevaatlik, ära loo endale halbu kujutlusi. Sest Universumil on huumorimeel ja puha... Nii. Vaidluspunkt. Fantaasiad. Nagu see standupi kutt, kelle link Kärdu juures kunagi oli. Ma pakun, et inimesed kujutavad päris detailselt igast fucked up asju ette, kui nad õhtul üksinda vannis või teki all vedelevad. Kas need asjad siis kõik juhtuvadki? Mõtle, kui palju D korviga süütuid nunnasid meil siis linna peal ringi jookseks. Või misiganes muu suvaline näide. Abielluda sooviv neiu kujutleb oma pulmapäeva kuni viimsete mõttetute detailideni, kuni oma kuramuse pruudiloori ääre mustri ja peigmeheni välja. Üleni kasulik, eksole. Püsitab eesmärgi, täpselt ja puha. Vabalt võib teoks saada. See ju ometi ei tähenda, et ta saab ka selle hullu pulmaöö, mille ta üks teine kord täpsete pisiasjadeni ette kujutas. Võiks oletada, et Universum, kes su unistusi teoks teeb, oskab vahet teha tegelikul soovil ja suvalisel haigel seksfantaasial. Aga kuhu jääb siis see paljukiidetud vaimukas olemine? See oleks ju üleni vaimukas, seada inimene tema haigemaid fantaasiad päris-päriselt läbi elama. Ma küll naeraks.
Pika posti seletus on see, et ma kirjutan päev otsa. Mul on arvutt peaagu koguaeg kaasas ja mõtted tulevad päeva jooksul. See eelmine jura oli hommikul pärast füüsika loengut ja see järgnev on pärast aliaseringist tulemist. Mis on teineteisest umbes 10 tunni kaugusel.
Alias oli mõnus. Alias ongi minu lemmik mäng. Lauamängude hulgas, ma mõtlen. Muudest mängudest me praegu ei räägi. Pärast oli niisama vahtimine, mis oli ka mõnus. Magusa õudusega tajun end ‘nendeks’ muutumas. See pole mudugi uus asi, see lissalt süveneb. Kõige paremini näitab mingi inimestegrupi sarnaseks muutumist see, et nende naljad hakkavad ühel hetkel naljakad tunduma.
Kahe päevaga neli kommentaari ühele pildile. Olen populaarne.
Neiu Margit käis täna koolis ringi ‘targeb kui 5B’ mataülesandega ja me kõik otsustasime üksteise järel ja ühiselt, et see ülesanne polegi lahenduv. Õhtul esitasin sama ülesande Taliesinile ja ta lahendas selle. Kõhe.
Üks siuke video kah. Raadiost kuulsin seda laulu, tundus kuidagi hea. Videos on midagi. Midagi vaatamisväärset. See valgustus ja see tantsimine ja mingivärk.
-Aga kas G viimane number ei ole mitte ümardamise tulemus?
-Tegelikult, kui te kusagilt järele vaatate, te näete, et seal lõpus on 9 plussmiinus kaks. Seal on määramatus.
-Et see on inimese oma suva, millise numbri ta sinna kirjutab? Seal võib ju siis vabalt mõni teine number ka olla.
-Aga uskuda või mitte uskuda on ka inimese oma suva. Mitte keegi ei sunni teid uskuma.
See on nii armas, kuidas väiksed ateisti-hakatistest tudengid üritavad uskliku õppejõu veendumusi kahtluse alla seada.
Ma vist jätsin kartulisöömise maha. Mitte selle pärast, et ma pean saama kindla doosi mahajätmisi ajaühikus. Minu kahtlused kartuli kahjulikkuse kohta on süvenenud. Ma kahtlustan, et kartul teeb rumalaks, ahneks, kadedaks, silmakirjalikuks ja kõikmisveel. Soodustab asjadele orienteeritud mõtteviisi, nagu üks arst mulle kunagi ütles. Hakkab pähe ja siis hakkavad igast muud rumalused ka pähe ja siis ongi nõme. Näiteks Aasias nad ei söö kartulit ja vaata, kui toredad nad seal on. Näiteks ameeriklased söövad sitta kanti kartulit ja vaata, kui nõmedad nad seal on. Mitte et ma Ameerikas oleksin käinud või teaksin midagi täpset sealsete toitumisharjumuste kohta. Ma lissalt istun siin omaette ja kahtlustan vaikselt. Saab täitsa ilma kartulita ka. Või ainult vähese kartuliga. Riis, tatar, igast tangud, makaronid, leib, erinevad juurikad.
Mu tasakaalutus paneb mind muretsema. See ajabki mind tasakaalust välja.
Vaidle selle newagecrap teooriaga. Ta ütleb, et kui inimene piisavalt selgelt ja detailselt midagi visualiseerib, silmade ette manab, siis see tulebki talle. Umbes et kui keegi kujutleb hästi elavalt, kuidas ta pärast eksamil läbi kukkumist õnnetult nurgas istub ja tulemusest emale rääkida ei julge, siis ta tõenäoliselt kukubki läbi. Ja kui ma kujutlesin, kuidas ma pärast FA eksamit rõõmust mööda koridore kepsutan, siis see aitas palju kaasa sellele, et ma tegelt ka seda teha sain. Põhimõtteliselt see teooria tahab öelda, et kujutle hoolega, aga ole ettevaatlik, ära loo endale halbu kujutlusi. Sest Universumil on huumorimeel ja puha... Nii. Vaidluspunkt. Fantaasiad. Nagu see standupi kutt, kelle link Kärdu juures kunagi oli. Ma pakun, et inimesed kujutavad päris detailselt igast fucked up asju ette, kui nad õhtul üksinda vannis või teki all vedelevad. Kas need asjad siis kõik juhtuvadki? Mõtle, kui palju D korviga süütuid nunnasid meil siis linna peal ringi jookseks. Või misiganes muu suvaline näide. Abielluda sooviv neiu kujutleb oma pulmapäeva kuni viimsete mõttetute detailideni, kuni oma kuramuse pruudiloori ääre mustri ja peigmeheni välja. Üleni kasulik, eksole. Püsitab eesmärgi, täpselt ja puha. Vabalt võib teoks saada. See ju ometi ei tähenda, et ta saab ka selle hullu pulmaöö, mille ta üks teine kord täpsete pisiasjadeni ette kujutas. Võiks oletada, et Universum, kes su unistusi teoks teeb, oskab vahet teha tegelikul soovil ja suvalisel haigel seksfantaasial. Aga kuhu jääb siis see paljukiidetud vaimukas olemine? See oleks ju üleni vaimukas, seada inimene tema haigemaid fantaasiad päris-päriselt läbi elama. Ma küll naeraks.
Pika posti seletus on see, et ma kirjutan päev otsa. Mul on arvutt peaagu koguaeg kaasas ja mõtted tulevad päeva jooksul. See eelmine jura oli hommikul pärast füüsika loengut ja see järgnev on pärast aliaseringist tulemist. Mis on teineteisest umbes 10 tunni kaugusel.
Alias oli mõnus. Alias ongi minu lemmik mäng. Lauamängude hulgas, ma mõtlen. Muudest mängudest me praegu ei räägi. Pärast oli niisama vahtimine, mis oli ka mõnus. Magusa õudusega tajun end ‘nendeks’ muutumas. See pole mudugi uus asi, see lissalt süveneb. Kõige paremini näitab mingi inimestegrupi sarnaseks muutumist see, et nende naljad hakkavad ühel hetkel naljakad tunduma.
Kahe päevaga neli kommentaari ühele pildile. Olen populaarne.
Neiu Margit käis täna koolis ringi ‘targeb kui 5B’ mataülesandega ja me kõik otsustasime üksteise järel ja ühiselt, et see ülesanne polegi lahenduv. Õhtul esitasin sama ülesande Taliesinile ja ta lahendas selle. Kõhe.
Üks siuke video kah. Raadiost kuulsin seda laulu, tundus kuidagi hea. Videos on midagi. Midagi vaatamisväärset. See valgustus ja see tantsimine ja mingivärk.
Comments
Post a Comment