Tegin süüa. Väikse poti täis makarone, u 4 cm suitsuvorsti, väike sibul ja 2 muna teevad pannitäie sööki. Sellest jätkub öösel väikseks eineks, karbiga kooli kaasa võtmiseks ja hommikul panni pealt nokkimiseks. Välja arvatud nendel öödel, kui ma kõik karpi mittemahtuva korraga ära söön. Nagu näiteks täna.
Tegin koolitööd. Ühte loengusse jälle ei jõua, sest mõned tropid muudkui tõstavad oma loenguid, kuhu pähe tuleb. Siis lugesin slaide läbi ja mõtsin. Lugesin Wikipediast vastavate katsete kohta. Nad teevad loomkatseid inimloomade peal ka. Titade peal. Hirmus põnev. Aga tänapäeval on selgunud, et seda laadi katsed on ebaeetilised. Ebaeetilisele oli link, juhuks kui keegi selle artikli ebaeetilistest lugejatest ei tea, mida see tähendab. Tunniplaan oli põnevnenud. Mingid asjad olid tekkinud ja kolinud ja puha. Tärnülesannet pusisin. Maitea, kas ma mõtlen, nagu nõrk matemaatik või nagu mittematemaatik. Igatahes midagi ma valesti teen, et mul tõestused ei tule. Võinoh, tulevad. Sõnastusele mittealluval moel. Või siis ei tule üldse, see variant on ka. Siis tuli hoopis noorteühenduste kogu kiri gmaili pääle ja ma mõtlesin, kas noorteühenduste kogu on sigma-algebra või mitte. Otsustasin, et ei ole.
Parasiidid on valede mõtete tulemus. Jamh, ma olen jälle selles teemas sees. Ära muretse, Kaja, ma ei kavatse ennast hulluks sellega ajada. Ma lissalt mõtlen selle peale natuke. Flirdin distantsilt selle käsitlusega. Niimoodi terve inimese kombel. Eeldades mudugi, et usk mõttejõuga maailma muutmisse kuulub terve inimese veendumuste hulka. Mingi definitsiooni järgi kindlasti. Igatahes. Oletatavasti on mu kõigis kodudes mingid vastikud loomad, sest ma olen kellelgi lubanud oma ellu tungida. Nüüd ma pean sõbralikult rõõmsalt lissalt oma elu ohjad enda kätte võtma ja sipelgad võtavad oma munad selga ja tõmbavad nahhui mu vannitoast. Just.
Ühes Vonneguti raamatus oli üks mees, kes mitte kunagi ei ropendanud ega vandunud. Tal oli sellega seoses pikk point ka, mida maiviitsi praegu täies ulatuses meenutada. Aga näiteks lause "ühes Vonneguti raamatus oli ulmekirjanik..." on juba naljakas. Loe paar tükki, saad aru.
Ma hakkasin Jane Eyre'i lugema. Sest ma pole lugenud. Sest ma olen sellest palju värke kuulnud. Sest ma olen tüdruk ja kõik tüdrukud on seda lugenud ja ma tahan ka. Sest Kärt ütles selle kohta midagi. Sest Dani ütles selle kohta midagi. Sest see vedeles Räpinas riiuli peal ja ma olin juba ammu mõelnud sealt natuke võtta midagi. Sest mul on ilmselgelt liiga vähe teha ja liiga vähe lugeda ja aega tohutult üle ja ma lissalt pean lissalt niisama läbilugemise mõttes endale raamatuid juurde ahnitsema.
Pea natu valutab. Teeb mind natu küüniliseks.
Lähen kohe magama ära.
Ahjaa. Tule esmaspa filmiklubisse. Vaatame dr Horrible'i. See on hea. Tähe 101, kell seitse.
Tegin koolitööd. Ühte loengusse jälle ei jõua, sest mõned tropid muudkui tõstavad oma loenguid, kuhu pähe tuleb. Siis lugesin slaide läbi ja mõtsin. Lugesin Wikipediast vastavate katsete kohta. Nad teevad loomkatseid inimloomade peal ka. Titade peal. Hirmus põnev. Aga tänapäeval on selgunud, et seda laadi katsed on ebaeetilised. Ebaeetilisele oli link, juhuks kui keegi selle artikli ebaeetilistest lugejatest ei tea, mida see tähendab. Tunniplaan oli põnevnenud. Mingid asjad olid tekkinud ja kolinud ja puha. Tärnülesannet pusisin. Maitea, kas ma mõtlen, nagu nõrk matemaatik või nagu mittematemaatik. Igatahes midagi ma valesti teen, et mul tõestused ei tule. Võinoh, tulevad. Sõnastusele mittealluval moel. Või siis ei tule üldse, see variant on ka. Siis tuli hoopis noorteühenduste kogu kiri gmaili pääle ja ma mõtlesin, kas noorteühenduste kogu on sigma-algebra või mitte. Otsustasin, et ei ole.
Parasiidid on valede mõtete tulemus. Jamh, ma olen jälle selles teemas sees. Ära muretse, Kaja, ma ei kavatse ennast hulluks sellega ajada. Ma lissalt mõtlen selle peale natuke. Flirdin distantsilt selle käsitlusega. Niimoodi terve inimese kombel. Eeldades mudugi, et usk mõttejõuga maailma muutmisse kuulub terve inimese veendumuste hulka. Mingi definitsiooni järgi kindlasti. Igatahes. Oletatavasti on mu kõigis kodudes mingid vastikud loomad, sest ma olen kellelgi lubanud oma ellu tungida. Nüüd ma pean sõbralikult rõõmsalt lissalt oma elu ohjad enda kätte võtma ja sipelgad võtavad oma munad selga ja tõmbavad nahhui mu vannitoast. Just.
Ühes Vonneguti raamatus oli üks mees, kes mitte kunagi ei ropendanud ega vandunud. Tal oli sellega seoses pikk point ka, mida maiviitsi praegu täies ulatuses meenutada. Aga näiteks lause "ühes Vonneguti raamatus oli ulmekirjanik..." on juba naljakas. Loe paar tükki, saad aru.
Ma hakkasin Jane Eyre'i lugema. Sest ma pole lugenud. Sest ma olen sellest palju värke kuulnud. Sest ma olen tüdruk ja kõik tüdrukud on seda lugenud ja ma tahan ka. Sest Kärt ütles selle kohta midagi. Sest Dani ütles selle kohta midagi. Sest see vedeles Räpinas riiuli peal ja ma olin juba ammu mõelnud sealt natuke võtta midagi. Sest mul on ilmselgelt liiga vähe teha ja liiga vähe lugeda ja aega tohutult üle ja ma lissalt pean lissalt niisama läbilugemise mõttes endale raamatuid juurde ahnitsema.
Pea natu valutab. Teeb mind natu küüniliseks.
Lähen kohe magama ära.
Ahjaa. Tule esmaspa filmiklubisse. Vaatame dr Horrible'i. See on hea. Tähe 101, kell seitse.
Selles Vonneguti raamatus, mida mina lugesin oli üleni tabav/naljakas rõvedus.
ReplyDelete"Juustest vittu välja kammima".
Eks sa ise nuputa, mida see tähendab...