Mida teha, kui tööd on vaja teha? Kirjuta üks narkomuinasjutt:
Väiksena mõtlesin, et mina küll kohvi jooma ei hakka. Kohv oli alati suurte inimeste jook. Keelatud ja puha. Eks mul oli juba siis suur õppekoormus, üritasin ju kooli kõrvalt muusikakoolis käia ja väiksed vennad on mul alati olnud. Siis linnas elades proovisin ükskord sõpradega kohvi. Ei tahtnud nende hulgast välja jääda. Vähekene proovisin. Piimaga. Ega midagi erilist ei juhtunud. Sellest vist muutusingi julgemaks. Hakkasin rohkem kohvi jooma. Ja nii see alguse sai. Niimoodi vahelduva eduga olen nüüd tarbinud juba mitu aastat. Ma olin nii kindel, et minul küll sõltuvust ei teki. Varem jõin ma kohvi ainult harva ja koos sõpradega. Nüüd olen juba jõudnud selleni, et joon ka päris üksinda. Paar korda olen maha jätta ka üritanud. Ei olnudki väga hull. Kuigi mulle on räägitud, et võõrutamise ajal võivad mõnikord hirmsad peavalud ja muud võõrutusnähud tulla. Ilma kohvita olen ma õnnetu. Ma ei suuda keskenduda, maailm paistab tumedates toonides ja miski ei tee loogikat. Kohv teeb mulle head. Inimesed, kes kohvi ei joo, ei mõista mind. Aga seda polegi tarvis. Mul on kohvijoojate hulgas palju sõpru. Nemad on mulle toeks, kui kohvimasin mu raha ei võta või kui mul suhkur otsa saab. Võibolla ma kunagi vabanen sellest sõltuvusest. Alustan täiesti uut elu. Olen nagu need teised inimesed. Äkki isegi kohtan kedagi, kes ei suuna mind enam halvale teele. Aga praegu veel mitte. Praegu joon ma kohvi. Sest ööpäev on liiga lühike, et sellest kolmandikku maha magada.
Kuidas soodustab seikluslik rollimäng generatsioonidevahelist suhtlust? Lihtsalt soodustab. Iseenesest. Kuidas ümmargune pall veereb? Ta lissalt veereb. Rumal küsimus.
Mulle nii meeldib, kui mind kiidetakse. Nii ebatervislikult palju, et hakka või uut narkomuinasjuttu tootma.
Tantsumuusika hakkab ajude peale. Eriti üheksakümnendate tantsumuusika. Sest seal karjutakse ühte sõnumit uuesti uuesti ja uuesti ja siis veel ja veel ja kõvemini ja uuesti. Peale mõju avaldavad tantsulood on üldiselt nõmedad. Eriti, kui nad värdjad peast ära kuidagi ei lähe. Aga mõnikord, kui iseäranis osavalt valida, saab seda ära kasutada. Nende pähehakkavust. D:Ream on selline esitaja, mis kunagi on teinud laulu pealkirjaga: things can only get better (vastav juutuubi link). Ja seda sõnumit karjutake seal uuesti ja uuesti ja siis veel ja veel kõvemini ja uuesti. Kuni lõpuks uskuma hakkad. Things can only get better. They can only get better.
Mingi minu jätkuv üksik olemise teema tõstatus. Hakkasin mingeid võrdlusi tõmbama. Kusagilt. Miks tõmbama? Maitea, tundus kuidagi tõmmatud võrdluste moodi. Kooliga olen abielus, petan teda Uruga ja aegajalt flirdin kergelt ulmekirjandusega. Mingi rahuldus sealt tuleb. Tuleb-tuleb. Niimoodi natukene ja hästi... ettevaatlikult. Nagu siilid seksivad. Igatahes... midama öelda tahtsingi? Mul on tegemist. Maisaa ringi tõmmata.
Õäöü õõh blah.
Õhtu on. Uruvärgiga jõudsin taas tupikusse. Oh, joy. Mis tropid jobud kirjutavad lastele õpetlikke jutte, et kui oled hea omakasupüüdmatu kannatlik ja aus, siis saadki? Sest ei saa ju. Huvitav, kas siis saaks paremini, kui ma sinna mingi ebaausa omakasu vahele topiks? Jeah, proovime seda. Või siis hakata alternatiivse subkultuuri ja rohke arendavuse jutu asemel kõigile ütlema: meil on pikad juuksed ja mustad mantlid, te parem andke meile, mis me tahme.
Äla läägi lumalusi.
Osutub, et mulle on mu mingisugusegi vaimse tervise huvides tarvilik homsel algebra kontrolltööl täiega rokkida. Seoses sellega. Tänane öö on broneeritud.
Noorhärra, asjaolu, et ma olen teiega öö veetnud, ei anna teile veel vähimatki põhjust mind sinatada.
Mh, winampi plugin ei hakka tööle. Mis võiks olla hullem, kui mittetöötav plugin?
Tegelt on mul blogipealsesse uus pilt ka olemas juba. Selle toorik vähemalt. Ükspäev teen valmis. em.. öö tõenäoliselt. Üksöö.
Mingi naljakas suht.
Polaarkaru lingi lisasin oma 'teiste' nimekirja. Sellest blogist on saanud mingisugune päeva kõrghetke laadi asi. Nii hea lissalt. Taliesin toob homme mulle kooli Gaimani, siis muutub muidugi kõik.
Väiksena mõtlesin, et mina küll kohvi jooma ei hakka. Kohv oli alati suurte inimeste jook. Keelatud ja puha. Eks mul oli juba siis suur õppekoormus, üritasin ju kooli kõrvalt muusikakoolis käia ja väiksed vennad on mul alati olnud. Siis linnas elades proovisin ükskord sõpradega kohvi. Ei tahtnud nende hulgast välja jääda. Vähekene proovisin. Piimaga. Ega midagi erilist ei juhtunud. Sellest vist muutusingi julgemaks. Hakkasin rohkem kohvi jooma. Ja nii see alguse sai. Niimoodi vahelduva eduga olen nüüd tarbinud juba mitu aastat. Ma olin nii kindel, et minul küll sõltuvust ei teki. Varem jõin ma kohvi ainult harva ja koos sõpradega. Nüüd olen juba jõudnud selleni, et joon ka päris üksinda. Paar korda olen maha jätta ka üritanud. Ei olnudki väga hull. Kuigi mulle on räägitud, et võõrutamise ajal võivad mõnikord hirmsad peavalud ja muud võõrutusnähud tulla. Ilma kohvita olen ma õnnetu. Ma ei suuda keskenduda, maailm paistab tumedates toonides ja miski ei tee loogikat. Kohv teeb mulle head. Inimesed, kes kohvi ei joo, ei mõista mind. Aga seda polegi tarvis. Mul on kohvijoojate hulgas palju sõpru. Nemad on mulle toeks, kui kohvimasin mu raha ei võta või kui mul suhkur otsa saab. Võibolla ma kunagi vabanen sellest sõltuvusest. Alustan täiesti uut elu. Olen nagu need teised inimesed. Äkki isegi kohtan kedagi, kes ei suuna mind enam halvale teele. Aga praegu veel mitte. Praegu joon ma kohvi. Sest ööpäev on liiga lühike, et sellest kolmandikku maha magada.
Kuidas soodustab seikluslik rollimäng generatsioonidevahelist suhtlust? Lihtsalt soodustab. Iseenesest. Kuidas ümmargune pall veereb? Ta lissalt veereb. Rumal küsimus.
Mulle nii meeldib, kui mind kiidetakse. Nii ebatervislikult palju, et hakka või uut narkomuinasjuttu tootma.
Tantsumuusika hakkab ajude peale. Eriti üheksakümnendate tantsumuusika. Sest seal karjutakse ühte sõnumit uuesti uuesti ja uuesti ja siis veel ja veel ja kõvemini ja uuesti. Peale mõju avaldavad tantsulood on üldiselt nõmedad. Eriti, kui nad värdjad peast ära kuidagi ei lähe. Aga mõnikord, kui iseäranis osavalt valida, saab seda ära kasutada. Nende pähehakkavust. D:Ream on selline esitaja, mis kunagi on teinud laulu pealkirjaga: things can only get better (vastav juutuubi link). Ja seda sõnumit karjutake seal uuesti ja uuesti ja siis veel ja veel kõvemini ja uuesti. Kuni lõpuks uskuma hakkad. Things can only get better. They can only get better.
Mingi minu jätkuv üksik olemise teema tõstatus. Hakkasin mingeid võrdlusi tõmbama. Kusagilt. Miks tõmbama? Maitea, tundus kuidagi tõmmatud võrdluste moodi. Kooliga olen abielus, petan teda Uruga ja aegajalt flirdin kergelt ulmekirjandusega. Mingi rahuldus sealt tuleb. Tuleb-tuleb. Niimoodi natukene ja hästi... ettevaatlikult. Nagu siilid seksivad. Igatahes... midama öelda tahtsingi? Mul on tegemist. Maisaa ringi tõmmata.
Õäöü õõh blah.
Õhtu on. Uruvärgiga jõudsin taas tupikusse. Oh, joy. Mis tropid jobud kirjutavad lastele õpetlikke jutte, et kui oled hea omakasupüüdmatu kannatlik ja aus, siis saadki? Sest ei saa ju. Huvitav, kas siis saaks paremini, kui ma sinna mingi ebaausa omakasu vahele topiks? Jeah, proovime seda. Või siis hakata alternatiivse subkultuuri ja rohke arendavuse jutu asemel kõigile ütlema: meil on pikad juuksed ja mustad mantlid, te parem andke meile, mis me tahme.
Äla läägi lumalusi.
Osutub, et mulle on mu mingisugusegi vaimse tervise huvides tarvilik homsel algebra kontrolltööl täiega rokkida. Seoses sellega. Tänane öö on broneeritud.
Noorhärra, asjaolu, et ma olen teiega öö veetnud, ei anna teile veel vähimatki põhjust mind sinatada.
Mh, winampi plugin ei hakka tööle. Mis võiks olla hullem, kui mittetöötav plugin?
Tegelt on mul blogipealsesse uus pilt ka olemas juba. Selle toorik vähemalt. Ükspäev teen valmis. em.. öö tõenäoliselt. Üksöö.
Mingi naljakas suht.
Polaarkaru lingi lisasin oma 'teiste' nimekirja. Sellest blogist on saanud mingisugune päeva kõrghetke laadi asi. Nii hea lissalt. Taliesin toob homme mulle kooli Gaimani, siis muutub muidugi kõik.
Comments
Post a Comment