Räpinas mudugi.

Niisiis. Ma oleks Tartust tulema hakates peaaegu bussist maha jäänud. Nii kuramuse hilja hakkasin tulema. Nii kuramuse hilja ärkasin hommikul üles. Mudugi sain ma hommikul kodus ärgates kohe pihta veendumusega, et rohkem kui päevaks ära minnes tuleb tingimata oma seapesa ilusaks ja puhtaks koristada. Sest siis on pärast hea tagasi tulla, teadküll. Arva ära, kas mul kulus toa ja köögi koristamisele mingisugune neli tundi või jah. Siis ma veel võtsin ette ja triikisin pesu ära. Siuke olengi. Siis jäigi poodlemata ja napilt jõudsin bussi peale. Siin me kõigepealt otseloomulikult sõime. Ohsedaõnne, emme on kah nakatunud sellesse 'kartul ei ole ainus toit' arusaama. Mingi eriti äge kruupide ja aedviljadega salat oli kokku keeratud. Siis me vaatasime lastega ühte Soome õudusfilmi, kus inimesed rääkisid ingliskeeles ja ütsid kogu aeg : what the hell is going on in here? Vaata, hirmsat ja koledat rokkmuusikat esitavad bändid peavadki tegema õudusfilme. Selles filmis olid Lordi liikmed need kollid. Päris jube oli. Kuni need bänditüübid välja ilmusid. Siis oli lissalt põnev. Koos ehmatuskohtadega, eeh. Kõvasti parem kui see Rob Zombie õudukas, mis Roland ükskord vaatas. Aga ma selle koha pealt rohkem ei mölise. Selgus, et see pidigi imema. Mingitel hästi diipidel põhjustel. Ma lissalt pole piisavalt, et seda mõista. Ma pole kindel, kas ma tahangi. Pärast õudukat vaatsime Kung Fu Pandat. Seda Aivi soovitas mulle. Rohkem kui korra soovitas. Siis vaatsingi ära ja oligi päris soovitatav. Pärast me tegime mulle mingitest nurgadiivani tükkidest sellise magamiskoha, mille küljes kõrval oli väiksem magamiskoht, kuhu me Koidu panime. Enne seda vaatasime mingi 15 minutit järjest, kuidas Tormi äksi täis oli. Ta lissalt kepsutas ja hüppas ja ukerdas mööda diivanit ringi ja edasitagasi. Hästi pikalt vahet pidamata. Puristas oma keeles mingit suvalist loba sinna juurde. Filmisin kah. Lõpuks kui ma teki alla ära sain, ilmus välja emme ja siis me veel lobisesime mingisugune poole ööni. Idüll, raisk.
Täiesti etteaimataval kombel ärkasin ma kõigepealt selle peale, et emme tuli tegema nägu, nagu ta koristaks lauda. Ja siis selle peale, et Riina pani Tormi ilma mähkmeta mulle kõrvale. Nagu tavaliselt. Mudugi ma karjusin ta peale selle pärast. Nagu tavaliselt. Ja nagu tavaliselt, ei saanud ma pärast uuesti magama jääda.

Tormi tuli siia praegu ilusa puust plokkflöödiga, mida ta kasutab vilena. Puhub sellesse hästi kõvasti mingit rütmi, pool huulikut tatises suus, ise kepsutab sinna juurde. Seletasin talle, kuidas flööti mängitakse. Kuulas hästi tähelepanelikult lõpuni, võttis flöödi tagasi ja jätkas endisel viisil.

Ühe arvuti monitor on väike ja liiga kaugel ja klaviatuur on nõme. Teise arvuti monitor on liiga suur ja liiga lähedal. Ja siin pole päris Wordi. Siin on WordPad. See on kahtlane. See on üldse Rolandi arvutt, aga ta magab praegu. Niiet. Linnuke dvoraki ette, usbiga oma muusika külge (Kate Nash) ja hea olla. Peale selle, et molu on mul umbes vastu nina ja varvastel on külm. Mul on kogu aeg varvastel külm.

Kodus joon ma kohvi. Vahel presskannuga tehtud, vahel tassipõhja, vahel termoskannu. Räpinas tehakse samasugusest purust kohvimasinaga mingit jooki. Nemad ütlevad selle kohta kohv. Mina ütlen selle kohta 'see jook, mida nad siin hommikuti joovad', sest see ei maitse nagu kohv. Salmes tehakse tassipõhja või presskannu samasugusest pulbrist jooki ja see maitseb nagu 'see jook, mida salmes kohvina juuakse.' Aivi juures ja vanaema juures saab kohvipulbrist sama maitsega kohvi nagu ma kodus joon. See ei tule mingist valmistamisviisi erinevusest, vee erinevusest (Tartus peaks igal pool sama vesi olema) ega kohvisordi erinevusest. See on mingi ürgne Kohvijoogi Müsteerium. Lihtsalt... on kohti, kus ei ole võimalik teha kohvipurust sedasama jooki.

Display alerts when contacts come online. Võta sealt eest linnuke ära ja vaata siis, kui hea saab. Sest näiteks mina küll ei taha pidevalt saada teada, kellel internet näkku paneb ja kelle hobide hulgas on msnis sissevälja nühkimine

Rolandil on id kaart lugejas valepidi. See sahtel on üldse huvitav. Laud on liiga väike ja küüarnukkide toetamiseks on esimene sahtel lahti tehtud. Sahtli sisu on hästi rolandilik. Kõrvaklapid, konserviavaja, cd karbid, oliivipurkide kaaned, patareid, mängude karbid, kahvel, kommipaberid, kruvikeeraja. Aga sai tea, kui sa teda ei tea, niiet pole oluline.

Riinal on homme ilgelt suur ja tähtis esinemine. Nüüd ta närvitseb, harjutab ja väldib harjutamist vaheldumisi. Õnneks on tal vaja ainult klaverit harjutada. Maitea, kui ta siin kõrvaltoas praegu kornetit harjutaks. Päris hull oleks.

Tegelt olen ma arvuti taga, sest ma pean konfliktoloogia arvestustööd kirjutama. Ma lissalt pole seda veel alustanud. Sest sellega pole veel kiire. Kahjuks hakkab sellega kiire olema umbestäpselt siis, kui mul on juba kiire kõige kirvema psühhi-aine JA kõige kirvema mata-ainega. Jep. Mul on kaks kirvemat eksamit jaanuari alguses järjestikustel päevadel. Oh joy.

Mai võtnud ühtegi raamatut kaasa. Ma kujutasin endale ette, et kui mul raamatut pole, kulutan ma vabad hetked koolitööd kirjutades. Ja see C, mis nad mulle nõustamises panid, kiskus kogu mu enesekindluse selle koha pealt alla. Kuigi see on ilus hinne ja hea ja puha. Marvasin endast hirmus palju ja sain sellest madalama hinde ja nüüd arvan endast veel vähem kui see hinne. Võinoh, mitte kogu aeg. Lissalt ma ei saa enam panustada oma 'loomulikule arukusele'. Ja selle pärast ei saa ma ka seda arvestustööd kirjutama hakata. Sest ilmselt ei ole mul seda arukust ikka nii silmapaistvalt palju. Niuks niuks. Ma olen ikka nii kuramuse osav ettekäändeid laisklemiseks välja mõtlema.

Mai saa sellest luukere laulust aru. Võisiis saan, aga valesti.