Saturday, January 24, 2009

mu hobune on tilluke

Kodu ja asjadega seotud tähelepanekuid:
- Juukseklambritel on jalad. Nendel pisikestel, mis on nagu krunninõelad aga mitte päris. Nad kaovad ära. Ma ostan neid regulaarselt juurde. Kümme tükki korraga ja alati alati on neid liiga vähe. Suht kindel, et nad lissalt kõnnivad kuskile
- Ma unustan piima osta. Või siis võid. Ma unustan osta mingit täiesti baasasja, mida ma arvan, et kodus peaks kindlasti olema. Peaaegu iga kord õnnestub mul poest tagasi tulla nii, et üks tähtis asi on ostmata jäänud. Põhiliselt vist selle pärast, et ma isegi ei kirjuta siuksi asju ostunimekirja, sest daa! Seda ma ju ikka ostan, see on ju põhiline.
- Voodi kõrval on koguaeg kolm raamatut, millest ühte ma loen, teisi kavatsen. Siis saab see üks loetud ja ma asendan selle millegi muuga. Need kaks ikka vahivad seal ja ma ikka kavatsen neid ka lugeda. Ma lissalt pole veel jõudnud.
- Kui ma lasen külalisel kruusi valida, valib ta mu lemmikkruusi. Isegi siis, kui ma olen enne tal valida lubamist endamisi otsustanud, et täna on mu lemmikkruus hoopis see teine. Ei, ma ei ole kruusifriik. Kui ma oleksin, ma ei laseks tal valida. Lissalt. Selline tähelepanek.
- Inimesed panevad oma asju mu külmkapi peale. Või siis pesukasti peale. Kuigi mul on nagi. Mitu nagi ja riidepuud ja esikukapp. Vanasti hoidsin ma külmkapi peal neid reklaame, mis postkasti tulevad, et need pärast korraga välja viia. Enam mitte. Nüüd ma hoian külmkapi pealset tühjana, et inimesed saaks sinna asju panna.
- Iga kord, kui emme käib, jätab ta midagi maha.
- Inimesed vajutavad wc lülitit otsides köögi oma. Ja siis nad teevad seda hiljem uuesti. Esimene kord selle pärast, et lülitid on tagurpidi. Teine kord selle pärast, et minaeitea.
- Mul tuleb alati pesu triikimise isu siis, kui ma peaksin õppima või midagi muud targemat tegema. Ja ma isegi ei pea pesutriikimist mingiks tähtsaks majapidamistööks, minupoolest võiks selle vabalt ka täitsa tegemata jätta.
- Tassidel on omadus köögist tuppa sattuda. Siis on toas palju musti tasse. Vahepeal viin nad kõik kööki, teen puhtaks. Natukese aja pärast on nad jälle kuidagi tuppa sattunud. Jonnakad elukad.


Ahhaa. Vot mis välja tuleb. Ära tee minu kuuldes nalja pärast enesetapuvihjeid. Ma võin isegi sel hetkel naerda, see ei loe. Pärast hakkan muretsema. Ja siis ma muretsengi ja nõme. Või siis muretsen hästipalju ja üleni paanika ja ahastus ja õud. Pole naljakas lissalt.

Kuigi tavaliselt ma naeran inimeste üle, kes mõne nalja kohta eriti tõsiselt teatavad: see pole nalja tegemise koht.
Kuigi üldiselt peetakse seda inimese juures heaks omaduseks, kui ta suudab mõista kõiksugust sorti nalju. Surnudbeebide naljad pole ka minumeelest üldse naljakas.

Oi. Süngeks läks.

Mul olid täna tüdrukud külas. Ma andsin neile süüa. Olid sellised äranälginud. Sis me mudugi üleni kliššeelt arutlesime oma kursuse/eriala noormeeste plusse ja miinuseid. Naljakas. Jõime teed ja viitasime anekdootidele. Lappasime tähemärkide raamatut. Rääkisime kooliasjadest ja tegime ‘kui see sess lõpuks läbi saab’- plaane. Ja kõikmisveel. Hea sai. Kulus täitsa ära.

Tänase päevaga hangitud tiitlite nimekiri: Kriipi Stalker, Kohatu Ninatoppija, Naine Kes Teeb Chilliconcarnet Valesti. Kõik on ise endale omistatud. Selline tegelikult enesekriitikaks täiesti võimeline, nagu ma olen.

Mul on veel... lasma vaatan... kümme kordamisküsimuste punkti vaja läbi võtta, et koostatud õppimisplaaniga järje peal püsida. See on peaaegu kaks peatükki. See on päris palju. Mul on päris peavalu.

Hullult tahaks midagi. Aint et mai tea, mis see on. Mul pole aimugi, kuidas seda saab. Ma ei tea, miks ma seda tahan või mis saab, kui ma saan. Aga tahaks nagu.

4 comments:

  1. "Juukseklambritel on jalad. Nendel pisikestel, mis on nagu krunninõelad aga mitte päris. Nad kaovad ära. Ma ostan neid regulaarselt juurde. Kümme tükki korraga ja alati alati on neid liiga vähe. Suht kindel, et nad lissalt kõnnivad kuskile."

    Täpselt-täpselt-täpselt minu mõte umbes 20 minutit tagasi vannitoas. Ma isegi mõtlesin seda samamoodi, et ma ostan neid kogu aeg juurde ja neid kunagi pole või on liiga vähe.

    ReplyDelete
  2. nii šeff, et keegi veel peale minu hoiab readerit kogu aeg lahti.

    ReplyDelete
  3. Sa tahad rohelisi oliive. Ma tean.

    ReplyDelete
  4. see on vist mingi territooriumi märgistamise värk;)
    aga tegelt ma igatsen oma pärleid juba :(

    ReplyDelete