Miks kõik huvitavad ained sügisel aint on?
Ma tahtsin pikalt kirjutada, kui kohutavalt halvas tujus ma täna olen. Aga siis ma sain vahepeal korraks poodi ja nüüd lonksu kuuma kohvi ja ühe sooja võileiva. Arva ära. Kuradi hea on olla. See püramiidimees ikka päris mööda pole pand. Ilge nuss on ennast teostada, kui kõht tühi on.
"Sul on Banachi ruumi definitsoon seina peal."
Jei on uus parasiitsõna. Ma ütlen seda iseäranis ädituudiselt ka. Nagu mingi tegelane kusagilt.
Peaks mingi uue oskuse omandama. Uued oskused on lahe. Ja see on kah lahe, kuidas alguses üldse ei oska ja ikka proovid ja pärast oskadki. Tuli meelde seoses sellega, et ma tegin endale just eriti ilusa ülepeapatsi. Mina olengi see inimene, kes oskab ise endale ülepeapatse punuda. Ja see tuleb mul täitsa hästi välja. Ma mäletan, kui ma ei osanud ja kui raske see oli, kui karvased ja tobedad need patsid koguaeg tulid. Aga nüüd, ma olen kuramuse patsigeenius. Dvoraki äraõppimisest on kah juba üle aasta möödas. Otsest vajadust vist mingi konkreetse oskuse järele ka ei ole. Nuge ma juba oskan teritada enamvähem. Võibolla õpiks mingi uue progemiskeele ära. Üldse mingi uue keele. Mingi hästi nohikutele meelepärane keel on... see väljamõeldud....guugeldab... esperanto. Vot. See oleks päris siuke asi. Või ladina keel, sest see lissalt kõlab nii šeffilt. Noh. Sokke ma juba oskan nõeluda ja lõigete järgi riideid õmmelda peaaegu isegi. Heegeldamine, vot heegeldamise võiks küll natu paremale tasemele viia kui need kolm asja, mida ma seal praegu oskan. Vau. Terve kari asju, hunnik valikuid. Kõik teed on valla.
Ma mäletan küll, kuidas ma semestri alguses seda ainet armastasin. Nii nunnu. Üleni gümnaasiumi matatund. Ja kes ei armastaks gümnaasiumi matatunde. Üldse pole see enam nunnu. Kogu nunnusus on läinud. Ainult sisse asetamine ja võrrandite rahuldamine ja hullude tähistuste valimine. Viitamine mingitele 30 lehekülje tagustele valemitele, keelele mitteomaste lausete moodustamine, trükivead tõestustes. Karjade kaupa dildesid ja primme miljonite üla- ja alaindeksitega, mis kõik omavad tohutut ja aegajalt vahetuvat tähendust ja kuluvad umbes 30 lehekülje pärast marjaks ära. Näiteks kui mõnda võrrandit on jälle rahuldada vaja.
...and ask you what you think because your thoughts and words are powerful.
Tulin eelmine kord eksamilt, kepsutasin trepist alla ja laulsin. (garderoobitädi küsis, kas mul läks hästi, meil on nad nii armsad.) Ja nii hea oli olla. Siis ma mõtsingi, et ma muud ei tahagi. Tahakski koguaeg eksameid ära teha. See on lissalt nii hea tunne. Ja see pole lissalt ühesuunaliselt hea. See on väga mitmes mõttes hea. Nauditav ja rahuldustpakkuv ja kõikmisveel. -odav võrdlus jalgpalli ja/või seksiga siia -
Või siis see: kumb on parem – positiivne eksamielamus või seks? See esimene, sest seda juhtub sagedamini. (viskab naerda röökides ennast põrandale pikali) Deem. Mul on mingi halbade naljade nädal. Kuu. Pigem kuu.
Mees läheb metsa linde laskma. Linnud lendavad üle pea: vit-vit vit-vit. Mees tõstab püssi ja tulistab: türaki! türaki! türaki! Linnud kukuvad maha: putsti, putsti, putsti.
Mul on kindlasti veel midagi hirrrmus tähtsat öelda. Hmm. Lasma mõtlen. Eile oli Salmes ilgelt äge. Selles mõttes, et alguses oli äge tordi veini ja põisüüdlaste kohalolekuga. Pärast oli teistmoodi. Pärast me vahtisime koos kolmanda veiniga laua ümber ja rääkisime maailma asjadest Ivi ja Tiiduga põhiliselt. Mis oli pääris äge. Maailma asjadest rääkimine. Ruulib sajaga. Teeb olemise kohe teiseks. Marvan, et sellest ma elangi. Mul polegi tegelt süüa juua magada vaja. Mul on aint vaja, et mul aegajalt oleks piisavalt huvitavaid inimesi küllalt huvitavate jututeemadega. Ja vahelduvad inimesed vahelduvate teemadega mudugi. Ja üksiolemine ka. Siis töötab.
Mis ei tööta, on mu arvuti plaadilugeja. Ma kardan et ta ei ole töötanud pärast seda korda kui ma ta kogemata füüsikahoone trepile kukutasin. Nurgaga vastu kivitreppi. Kole mõeldagi. Sest midagi muud temaga ei juhtunud pärast seda kukkumist. Nüüd siis tuleb välja. Ebamugav. Kulukas ka ilmselt.
Fain. Juba lähen õppima. Ei ole vaja siis niimoodi süüdistavalt mind põrnitseda. Sa ise ka ei õpi, ma ju tean. Vahid arvuti taga.
Ma tahtsin pikalt kirjutada, kui kohutavalt halvas tujus ma täna olen. Aga siis ma sain vahepeal korraks poodi ja nüüd lonksu kuuma kohvi ja ühe sooja võileiva. Arva ära. Kuradi hea on olla. See püramiidimees ikka päris mööda pole pand. Ilge nuss on ennast teostada, kui kõht tühi on.
"Sul on Banachi ruumi definitsoon seina peal."
Jei on uus parasiitsõna. Ma ütlen seda iseäranis ädituudiselt ka. Nagu mingi tegelane kusagilt.
Peaks mingi uue oskuse omandama. Uued oskused on lahe. Ja see on kah lahe, kuidas alguses üldse ei oska ja ikka proovid ja pärast oskadki. Tuli meelde seoses sellega, et ma tegin endale just eriti ilusa ülepeapatsi. Mina olengi see inimene, kes oskab ise endale ülepeapatse punuda. Ja see tuleb mul täitsa hästi välja. Ma mäletan, kui ma ei osanud ja kui raske see oli, kui karvased ja tobedad need patsid koguaeg tulid. Aga nüüd, ma olen kuramuse patsigeenius. Dvoraki äraõppimisest on kah juba üle aasta möödas. Otsest vajadust vist mingi konkreetse oskuse järele ka ei ole. Nuge ma juba oskan teritada enamvähem. Võibolla õpiks mingi uue progemiskeele ära. Üldse mingi uue keele. Mingi hästi nohikutele meelepärane keel on... see väljamõeldud....guugeldab... esperanto. Vot. See oleks päris siuke asi. Või ladina keel, sest see lissalt kõlab nii šeffilt. Noh. Sokke ma juba oskan nõeluda ja lõigete järgi riideid õmmelda peaaegu isegi. Heegeldamine, vot heegeldamise võiks küll natu paremale tasemele viia kui need kolm asja, mida ma seal praegu oskan. Vau. Terve kari asju, hunnik valikuid. Kõik teed on valla.
Ma mäletan küll, kuidas ma semestri alguses seda ainet armastasin. Nii nunnu. Üleni gümnaasiumi matatund. Ja kes ei armastaks gümnaasiumi matatunde. Üldse pole see enam nunnu. Kogu nunnusus on läinud. Ainult sisse asetamine ja võrrandite rahuldamine ja hullude tähistuste valimine. Viitamine mingitele 30 lehekülje tagustele valemitele, keelele mitteomaste lausete moodustamine, trükivead tõestustes. Karjade kaupa dildesid ja primme miljonite üla- ja alaindeksitega, mis kõik omavad tohutut ja aegajalt vahetuvat tähendust ja kuluvad umbes 30 lehekülje pärast marjaks ära. Näiteks kui mõnda võrrandit on jälle rahuldada vaja.
...and ask you what you think because your thoughts and words are powerful.
Tulin eelmine kord eksamilt, kepsutasin trepist alla ja laulsin. (garderoobitädi küsis, kas mul läks hästi, meil on nad nii armsad.) Ja nii hea oli olla. Siis ma mõtsingi, et ma muud ei tahagi. Tahakski koguaeg eksameid ära teha. See on lissalt nii hea tunne. Ja see pole lissalt ühesuunaliselt hea. See on väga mitmes mõttes hea. Nauditav ja rahuldustpakkuv ja kõikmisveel. -odav võrdlus jalgpalli ja/või seksiga siia -
Või siis see: kumb on parem – positiivne eksamielamus või seks? See esimene, sest seda juhtub sagedamini. (viskab naerda röökides ennast põrandale pikali) Deem. Mul on mingi halbade naljade nädal. Kuu. Pigem kuu.
Mees läheb metsa linde laskma. Linnud lendavad üle pea: vit-vit vit-vit. Mees tõstab püssi ja tulistab: türaki! türaki! türaki! Linnud kukuvad maha: putsti, putsti, putsti.
Mul on kindlasti veel midagi hirrrmus tähtsat öelda. Hmm. Lasma mõtlen. Eile oli Salmes ilgelt äge. Selles mõttes, et alguses oli äge tordi veini ja põisüüdlaste kohalolekuga. Pärast oli teistmoodi. Pärast me vahtisime koos kolmanda veiniga laua ümber ja rääkisime maailma asjadest Ivi ja Tiiduga põhiliselt. Mis oli pääris äge. Maailma asjadest rääkimine. Ruulib sajaga. Teeb olemise kohe teiseks. Marvan, et sellest ma elangi. Mul polegi tegelt süüa juua magada vaja. Mul on aint vaja, et mul aegajalt oleks piisavalt huvitavaid inimesi küllalt huvitavate jututeemadega. Ja vahelduvad inimesed vahelduvate teemadega mudugi. Ja üksiolemine ka. Siis töötab.
Mis ei tööta, on mu arvuti plaadilugeja. Ma kardan et ta ei ole töötanud pärast seda korda kui ma ta kogemata füüsikahoone trepile kukutasin. Nurgaga vastu kivitreppi. Kole mõeldagi. Sest midagi muud temaga ei juhtunud pärast seda kukkumist. Nüüd siis tuleb välja. Ebamugav. Kulukas ka ilmselt.
Fain. Juba lähen õppima. Ei ole vaja siis niimoodi süüdistavalt mind põrnitseda. Sa ise ka ei õpi, ma ju tean. Vahid arvuti taga.
Vahin jah raisk :/
ReplyDeleteEsperantot on muide ilgelt lihtne ära õppida - vot, kui inimesel näiteks läheb tavaliselt mingi võõrkeele omandamiseks n aastat, siis esperanto omandamiseks n kuud. Või nii nad väidavad. Aga ma olen väga laisk õppija ka, peaks antud keele üles soojendama.
ReplyDeleteKui oled huvitet, vt. http://en.lernu.net/index.php
Bonan tagon,
Taliesin.