mingi paar asja

Kõigepealt on see asi, et Koidu pilte on nüüd jälle avalikkuse ette toodud. Mine aga selle lingi peale, mis seal paremal on ja näe viit uut pilti. Skänner natuke tujutses ja osa asju tuleb hiljem. Kui ma viitsin. Võiblla ei viitsi.

Siis on see teine asi, et ostsin ribikardinad ja ei saand neid üles. See on siuke niisama. Sul pole selle infoga midagi peale hakata. Lissalt. Ma juba mõtsin pisut kurvalt südamlikult rahulolevalt, kuidas viimane asi, mida mu naabermaja inimesed näevad mind õhtupimeduse saabudes hubases toavalguses tegemas, on ribikardinate paigaldamine. Aga sittagi. Homme proovin uuesti.

Analüüsi praksi alguses avastavad tüdrukud et Rauni on jälle kadunud. Vist ei leia klassi üles. Nagu eelmine kord. Kuidas ta siis ei tea. Peaks talle helistama. Siis üks tüdrukutest teatab pahuralt: mehed ongi sellised, et ei tea kunagi, kus miski asub. Mina naeran, sest mul tuli üks naljakas mõte sellega seoses. Siis märkan, et meie eriti muhe õppejõud ka naerab.
Oot, ma ju ei pea ära mainima, et meid õpetavad enamasti mehed?

Lugesin selle Nabokovi raamatu läbi. Siis vaatasin tükk aega mõtlikult enda ette. Ma vist ei saanud aru. Või sain. Või... oot... midakuradit? Nii lõppebki ve? Ei, ma ikka... deem. Selline raamat. Hea oli. Aga ma pean vist natu selle üle järele mõtlema.

Weeds on ikka nii lahe sari.


-Koit, miks sa oma autosid loobid?
-Miks ma peaksin nendega niisama mängima?


Comments