Wednesday, February 18, 2009

nii


Haige olles tuleb varem või hiljem (tavaliselt hiljem) see koht, millest alates peab ennast terveks kuulutama. Kuigi haiguse eitamine on algusest peale päevakorras. Alguses on ’ma ei taha haigeks jääda.’ Ja natukese aja pärast ’ma ei viitsi enam haige olla.’ Päris päris lõpus alles tuleb enda terveks kuulutamine. Ma eile proovisin. Eile veel ei olnud. Täna juba on. Käisin üle miljoni aasta pesemas ja tegin lapsele putru. Kohe teine tunne on.

Mul on nii palju ülesandeid ja tegematajätmisi praegu ja need muudku kuhjuvad. Peaks mõnega neist täna maadlema hakkama. Mudu ei saa jälle magada. Mulle ei meeldi see, kui ma ei saa magada, sest ma mõtlen kõige selle peale, mis mul tegemata on. Mulle meeldib, kui ma ei saa magada, sest mul on hea seltskond, huvitav raamat või põnev film käsil.

Ma kraadin oma last. Tal oli palavik eile ja üleeile. Aga selline kasutu palavik. Nii väike, et peale temperatuuri midagi muud valesti ei ole ja nii suur, et lasteaiast saadeti tagasi. Vahtisin lissalt niisama igaksjuhuks täitsa terve olekuga lapsega kodus. Kooli ei saand ega midagi. Lapse kraadimine ei kuulu minu hobide hulka. Ma tean, et on emasid, kes aegajalt igaksjuhuks mõõdavad oma järglase kehatemperatuuri. Erinevatest kohtadest erinevate seadeldistega ja siis vaatavad, kas saab muretseda või saa. Mina mõõdan võrdlen muretsen teiste asjade pärast oma lapse juures. Kehatemperatuuri pärast paanitsemine on nii eelmine põlvkond.

Jee Murca, mudugi ahnitse endale progemise aineid. Rega ennast veel Linuxi rühma kah ja vaata siis, kui hea saab.

Peaks asjalikuks hakkama nüüd.

No comments:

Post a Comment