can you handle the taste


Elust vend Rolandiga.
Roland (loeb mulle mingit artiklit ette, nina vastu ekraani)- ... mida põhjustab stress. Stressis on su laps.
Mina- Ema on sul stressis
Roland- Mis tal siis häda on?
Mina- Igal juhul pole see midagi, mida sa võid elu24 lugedes diagnoosida
Roland- Mis elu24? See on tarbija24!



Süüa tehakse niimoodi. Keedad spagette. Spagetid keedetud, kallad vee ära ja paned võid sekka. Spagettidele. Segad. Siis nad ei kleepu kokku ja saab pärast süüa kah. Tükeldad sibula, küüslaugu, ühe paprika (oranž) ja ühe ilusa jämeda pika sirge porgandi. Ribadeks. Paned koos hakklihaga panni peale. Veisehakkliha on tore, sest see pole nii pekine ega nii roosa. Siis need asjad seal panni peal kõik küpsevad, natuke vett kallad ka veekannust peale ja kaane all. Natukese aja pärast kallad sinna sekka tomatipastat, maitsestad innukalt mitme pipraga ja soolaga. Hästi natuke võib suhkrut ka panna. Või vett. Või midagi veel, maitse järgi. Sojakastet näiteks. Siis. Kallad selle punase lihakastme sügava ahjuvormi põhja ja sinna lähevad sulavõiga libestatud spagetid peale. Juust ja sinihallitusjuust on vahepeal ennast ära riivinud ja neid raputad peale. Või segad spagettide vahele, sobis ka väga hästi. Paned kogu poti ahju, juust sulab ära, võtad välja. Sööd. Parmesani juustu raputad peale. Piima kõrvale. Piima siis jood, raputada pole vaja. Hästi nämm on.

Olen mina esmakursuslastega ühes loengus. Auditooriumis on väga hea wifi. Vaatan minu ees istuva kuti arvutisse. Sealt vaadatakse playboy modelle, nibud kikkis. Modellidel siis. Sosistan enda kõrval istuvale tüübile: 'näe, need vaatavad porri seal.' Tüüp heidab pilgu eesistujate ekraanile, teeb 'hmm' ja jätkab oma programmi kirjutamist.

Cherry Coke

Muuhulgas on hetkel käsil uus ja võibolla samalajal taasleidud vana mõtte- ja suhtumisharjutus 'Iiahist mitte hoolimine'.
Iiah on üks puhhi-raamatu tegelane, kes on kurvem ja õnnetum ja lohutamatum, kui keegi iial olla saab. Õnneks on nad seal puhhi-raamatus kõik parajalt arulagedad ja ega neid enamuse ajast väga ei kotigi.
Aga nagu mõned pisutki minusugused teavad, on võimalik võtta mingi lihtne konstruktsioon ja siis seda kasutada mõne teise nähtuse mingi piirini seletamiseks või lihtsustamiseks. Seega. Meie käesolevas pärismaailmas leidib inimesi, kes on Iiahid. Nad suudavad olla kõikehaaravalt lõputult kurvad lohutamatud ja õnnetud. Ja nendest hoolimine on raske. Ja võib veits rivist välja viia. Üks tavaline elukas ei hooma ega mõitsa nii suurt kogust kurbust ja lohutamatust, kui palju Iiahid seda tunda suudavad. Igati tervislikum on harjutada ennast nendest mitte hoolima. Mis on ka igati kaabakam ja sügavalt egoistlik.
Keda ma siis veel kaitsen, kui mitte iseennast.

See viimane oli minapildi hoidmiseks koostatud õigustus.

Mis veits laiemal teemal on ja üldsegi hoopis kaugemast asjast triggerdatud on... the way you make me feel. See on muuhulgas Jacksoni laul ja mulle meeldib ja on päevakorras, sest käisin eile kinos seda filmi vaatamas ja see oli meeldiv. Laul kummitas täna.
Igatahes. Olukord, kus keegi paneb mind mingit moodi tundma. See on lihtsalt kõnekäänd. Sest tegelikult ei saa keegi panna mind kuidagi moodi tundma. Keegi teine ei saa minu sisse panna tundeid. Tunded on minu sees olemas, vähemalt on olemas mehhanismid või vahendid nende tunnete tundmiseks. Ja kujutlus, et keegi paneb mind niimoodi või teistmoodi tundma, on lihtsalt see, et Mina Ise hakkan niimoodi tundma. Kas selle pärast, et ma eelistan. Või selle pärast, et ma olen niimoodi programmeeritud. ehitatud. kasvatatud. kosmosest saadetud.
Järelikult kellegi süüdistamine, et ta teeb mind õnnetuks või õnnelikuks või milleksiganes, on alusetu.
Ja veel mõned sõnastusele mittealluvad järeldused.
Eraldi teema on teadlik manipuleerimine. Võrgutamine. Kavaldamine ja igasugune topeltmäng. Ja muud sedasorti vahvad asjad. Varjatud motiivid ja nii.


Ok. Ma pean nüüd lapse arvuti taha lubama, ta hakkab varsti kurvastusse surema, et teda origami lehele voltima ei lubata.

Video link kah.


Comments

Post a Comment