Umbes nagu ma oleks siin kohustatud millekski.
Tere.
Mina siin. Mul on hästi palju koolitööd. Täna ma näiteks tegin hästi palju aega ühte nendest. Pärast tunde koolis ja enne blogimist-tudimist kodus.
Siis on mul igasugused imelikud mõtted. Igasugustest asjadest. Rollikonflikti-laadsed asjad mu peas. Sessihullus vaatab nurga tagant. Üks mu põhilisi õppejõudusid vihkab mind. Ma eelistan uskuda, et minu käitumisest sõltumatult - st vähem kujuteldavaid kohustusi ja muresid mulle. Jei.
Trenn edeneb. Mulle teeb alati hirmsal kombel nalja, et ma ei jõua kätekõverdusi teha. Ma ei oska seletada, mis selles nii naljakat on.
Kass kriimustab mind umbes ülepäeviti veriseks kusagilt.
Ma üleni armun kogu aeg. Eile näiteks armusin sellesse pisikesse kõlarisse. Miski ei ole nunnum kui usbist laetavus ja selline helikvaliteedi ja mõõtmete suhe. oh...
Täna olen üleni armunud synthpopi, see on nii mõnna.
Eile ma tõlkisin oma lapsele jõululaulu. 'Tiliseb' on tuttav mõiste. Sõna 'aisakell' selgitasin tükk aega. Aisad ja hobused ja kappamine, teadküll. 'Lumihell' on lissalt nii loll sõna. Kiirgamisest ja hiilgamisest on vets raske rääkida, kui lund oluliselt ei ole. Õnneks ta vist sai aru. Ilmutas arusaamise sümptomeid. Edasi selgitasin mõisteid 'saan' ja 'regi' ja viimase ebareeglipärast mitmust. Ning viimaste teemade hulgas võtsime läbi sõnad 'soo', 'karjamaa' ja 'heinamaa'. Laps sai terve põhjaliku loengu eelajalooliste inimeste muinasjutumaast. Mul oli mingi sõnastusele allumatu tunne.
Täna ma õpetasin oma lapsele ühe komakohaga arve. Mõõdulindiga ei saa. Tomatitega saab veits paremini.
Stressipall.
Ma luban endale igal hommikul, et ma hiljem magan. Näiteks kujutan ette, et saan üks õhtu kümne ajal juba voodisse (ja südaööks koju, ha-ha). Või et ma ausõna teen pärast kooli väikse uinaku. Ja tühjagi. Punnitan terve koolinädala kuuetunnise unega igal ööl. Mõne asja jaoks ikka aega ei jää. Siis muutub nädalavahetuse tähendus. Mitte puhkepäevad vaid need päevad, kui saab rahulikult tööd teha ja reaalsed loengud ja koolitunnid ei sega koolitöö tegemist. Kui ma äratuskella ei pane, magan jutiga üle 12 tunni.
See on veits kriipi. Aga veits lahe ka.
Sõbrad teevad nii:
"Mul pole kellegagi jalutamas käia." - "Mul ka pole kellegagi jalutamas käia." - "Oo, hakkame koos jalutamas käima?" - "Oo, hea mõte. Hakkame jah."
Sõbrad ei tee nii:
"Mul pole kellegagi seksida." - "Mul ka pole kellegagi seksida." - "Oo, hakkame omavahel seksima?" - "Oo, hea mõte. Hakkame jah."
Ainult vanades prantsuse filmides.
Ma jooksutasin cheesburgeri saidi kokku.
Ma vaatasin ühte inimest niimoodi ja ta oli ilusam, kui ma mäletasin.
Ausõna, ma homme magan.
Tere.
Mina siin. Mul on hästi palju koolitööd. Täna ma näiteks tegin hästi palju aega ühte nendest. Pärast tunde koolis ja enne blogimist-tudimist kodus.
Siis on mul igasugused imelikud mõtted. Igasugustest asjadest. Rollikonflikti-laadsed asjad mu peas. Sessihullus vaatab nurga tagant. Üks mu põhilisi õppejõudusid vihkab mind. Ma eelistan uskuda, et minu käitumisest sõltumatult - st vähem kujuteldavaid kohustusi ja muresid mulle. Jei.
Trenn edeneb. Mulle teeb alati hirmsal kombel nalja, et ma ei jõua kätekõverdusi teha. Ma ei oska seletada, mis selles nii naljakat on.
Kass kriimustab mind umbes ülepäeviti veriseks kusagilt.
Ma üleni armun kogu aeg. Eile näiteks armusin sellesse pisikesse kõlarisse. Miski ei ole nunnum kui usbist laetavus ja selline helikvaliteedi ja mõõtmete suhe. oh...
Täna olen üleni armunud synthpopi, see on nii mõnna.
Eile ma tõlkisin oma lapsele jõululaulu. 'Tiliseb' on tuttav mõiste. Sõna 'aisakell' selgitasin tükk aega. Aisad ja hobused ja kappamine, teadküll. 'Lumihell' on lissalt nii loll sõna. Kiirgamisest ja hiilgamisest on vets raske rääkida, kui lund oluliselt ei ole. Õnneks ta vist sai aru. Ilmutas arusaamise sümptomeid. Edasi selgitasin mõisteid 'saan' ja 'regi' ja viimase ebareeglipärast mitmust. Ning viimaste teemade hulgas võtsime läbi sõnad 'soo', 'karjamaa' ja 'heinamaa'. Laps sai terve põhjaliku loengu eelajalooliste inimeste muinasjutumaast. Mul oli mingi sõnastusele allumatu tunne.
Täna ma õpetasin oma lapsele ühe komakohaga arve. Mõõdulindiga ei saa. Tomatitega saab veits paremini.
Stressipall.
Ma luban endale igal hommikul, et ma hiljem magan. Näiteks kujutan ette, et saan üks õhtu kümne ajal juba voodisse (ja südaööks koju, ha-ha). Või et ma ausõna teen pärast kooli väikse uinaku. Ja tühjagi. Punnitan terve koolinädala kuuetunnise unega igal ööl. Mõne asja jaoks ikka aega ei jää. Siis muutub nädalavahetuse tähendus. Mitte puhkepäevad vaid need päevad, kui saab rahulikult tööd teha ja reaalsed loengud ja koolitunnid ei sega koolitöö tegemist. Kui ma äratuskella ei pane, magan jutiga üle 12 tunni.
See on veits kriipi. Aga veits lahe ka.
Sõbrad teevad nii:
"Mul pole kellegagi jalutamas käia." - "Mul ka pole kellegagi jalutamas käia." - "Oo, hakkame koos jalutamas käima?" - "Oo, hea mõte. Hakkame jah."
Sõbrad ei tee nii:
"Mul pole kellegagi seksida." - "Mul ka pole kellegagi seksida." - "Oo, hakkame omavahel seksima?" - "Oo, hea mõte. Hakkame jah."
Ainult vanades prantsuse filmides.
Ma jooksutasin cheesburgeri saidi kokku.
Ma vaatasin ühte inimest niimoodi ja ta oli ilusam, kui ma mäletasin.
Ausõna, ma homme magan.
Comments
Post a Comment