Mul tuleb see kontrolltöö ju.
Niisis. Mul on see kursavend ja see möliseb kogu aeg. Ei, kindlasti on ta tegelikult tore inimene. Igatahes. Viimasel ajal möliseb ta sõnadega 'tunnetuslik ebakõla'. Maiteagi, mis tal viga on. Ükspäev ma talt küsisin, mis on tunnetuslik ebakõla. Ta ei vastanud. Ma pakun, et ta tegelikult ei tea.
Ja siin on rahva üldise heaolu ja minu mölisemisvajaduse nimel ära toodud lühike õppematerjal teemal: tunnetuslik ebakõla. Kuigi mulle isiklikult meeldib öelda 'kognitiivne dissonants', kõlab poole peenemalt.
Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla
eba+kõla - kooskõla puudumine; vastuolu, lahkheli. (õs 2006)
Tunnetuslik ebakõla on see ebamugav tunne, mis tekib samaaegselt kahe vastandliku idee, tunnetuse omamisest. Sealt siis ka mõiste nimetus. On ebakõla mingite asjade vahel. Need asjad on korraga ja nad räägivad teineteisele vastu, ei sobi omavahel kokku. See on vastik tunne ja üldiselt inimesed (kui nad ei ole masohhistid) töötavad selle nimel, et ebakõla vähendada.
Ikka, kui halb on, tahad teha nii, et oleks vähem halb.
Võimalusi tunnetusliku ebakõlaga toime tulemiseks on mitmeid. Põhiliselt seisneb idee olukorra muutmises, et vähendada ebakõla ja sellega vähendada ebamugavust. Inimene võib muuta oma suhtumisi, uskumusi või käitumist. Veel võib ta ennast lissalt välja õigustada üritada.
Näiteid tunnetuslikust ebakõlast:
1. Ma pole nädalaid Krulli näinud, sest ma ei käi enam tema loengutes. Ühelt poolt sõltub minu hinne otseselt sellest, kui hästi mulle jäävad meelde ja ma saan aru tema loengutest/õpikust. Ma peaksin hoolikalt kuulama ja kaasa mõtlema. Aga. Teiselt poolt. Ma ei saa nõustuda paljuga, mida ta ütleb. Tahaks kogu aeg vastu vaielda. Ja siis ma piinlen nende kahe tunde vahel. Ja siis ma eelistan loengusse mitte minna.
2. Kati käib Matiga ja Mann on kati sõbranna. Mann vaatab Matit ja tahaks teda panna. Mann vaatab Katit ja mõtleb, et ei tohi oma sõbranna meest panna. Seega Matiga seoses on Mannil kaks tunnetust, mis ei räägivad teineteisele vastu. Selleks, et olukorraga toime tulla, võib Mann otsustada, et Katil on ikka ilgelt nõme mees ja parem oleks sellistest üldse eemale hoida.
3. Kuidas on huvi ja õpimotivatsiooni puudumine seotud selle kõigega? Näiteks: õpilane ühelt poolt tahaks aru saada ja häid hindeid saada, aga teiselt poolt ta tegelikult ikkagi ei saa aru tunnis räägitust. Seal ta siis istub... tahaks, aga ei suuda ju. Ja paha on olla. Selleks, et ebamugavust vähendada, võib ta muuta oma suhtumist. Kui ta ei tahaks häid hindeid saada, oleks kõik okei juba. Klapiks kogu ülejäänud tunnetusega. Niisiis ta muudabki oma hoiakut õppimisega seoses, muutub selliseks õpilaseks, keda tulemused ei koti.
4. Sa suitsetad. Sa tead, et suitsetamine on tervisele paha. Siis sa seletad ära. Seletad ära, et sa tegelt niipalju ei suitsetagi – ainult pakk päevas, ainult lahjasid sigarette, ainult seltskonnas, vabalt võiks iga kell maha jätta, kui tahaks jne. Seletad ära, et suitsetamine ei olegi nii paha – aitab ju sotsialiseeruda ja rahustab nii hästi ja sobib üldsegi su tagi ja ätituudiga meeletult hästi ja suitsetajad skoorivad ka kindlasti rohkem. Ilusti ära seletatud, kohe on kergem olla.
See tegevus, millega inimesed üritavad kognitiivset dissonantsi vähendada, on harva teadlik. See ei pruugi teadlikuks saada isegi, kui seda inimesele näkku karjuda. 'Aha! Sa tahad mu meest panna, selle pärast sa teda vihkadki,' tõenäoliselt ei anna väga helgeid tulemusi. Pole mõtet minna kellelegi ütlema, et sa tead temast paremini, mis toimub tema peas. Kui just tappa ei taha saada. Lisaks ei seleta üks väike teooria ära kogu inimkäitumist. Seal on veel terve kari asju ja värke. Mõnda last lissalt ei koti tema tulemused, sest ta lissalt on selline. Ilma kurva saamisloota.
Hapud viinamarjad. Rebane seisab puu all ja vaatab viinamarju. Hullult tahaks. Aga viinamarjad on kõrgel. Ta sugugi ei saa neid viinamarju, üldse ei ulatu. Siis ta kõnnib puu alt minema ja ütleb: 'äh, nigunii on hapud.'
(hanging with mah online friends)
Ma peaks õppima tegelt. Või äkki kõigepealt üks kohvike...
Niisis. Mul on see kursavend ja see möliseb kogu aeg. Ei, kindlasti on ta tegelikult tore inimene. Igatahes. Viimasel ajal möliseb ta sõnadega 'tunnetuslik ebakõla'. Maiteagi, mis tal viga on. Ükspäev ma talt küsisin, mis on tunnetuslik ebakõla. Ta ei vastanud. Ma pakun, et ta tegelikult ei tea.
Ja siin on rahva üldise heaolu ja minu mölisemisvajaduse nimel ära toodud lühike õppematerjal teemal: tunnetuslik ebakõla. Kuigi mulle isiklikult meeldib öelda 'kognitiivne dissonants', kõlab poole peenemalt.
Kognitiivne dissonants ehk tunnetuslik ebakõla
eba+kõla - kooskõla puudumine; vastuolu, lahkheli. (õs 2006)
Tunnetuslik ebakõla on see ebamugav tunne, mis tekib samaaegselt kahe vastandliku idee, tunnetuse omamisest. Sealt siis ka mõiste nimetus. On ebakõla mingite asjade vahel. Need asjad on korraga ja nad räägivad teineteisele vastu, ei sobi omavahel kokku. See on vastik tunne ja üldiselt inimesed (kui nad ei ole masohhistid) töötavad selle nimel, et ebakõla vähendada.
Ikka, kui halb on, tahad teha nii, et oleks vähem halb.
Võimalusi tunnetusliku ebakõlaga toime tulemiseks on mitmeid. Põhiliselt seisneb idee olukorra muutmises, et vähendada ebakõla ja sellega vähendada ebamugavust. Inimene võib muuta oma suhtumisi, uskumusi või käitumist. Veel võib ta ennast lissalt välja õigustada üritada.
Näiteid tunnetuslikust ebakõlast:
1. Ma pole nädalaid Krulli näinud, sest ma ei käi enam tema loengutes. Ühelt poolt sõltub minu hinne otseselt sellest, kui hästi mulle jäävad meelde ja ma saan aru tema loengutest/õpikust. Ma peaksin hoolikalt kuulama ja kaasa mõtlema. Aga. Teiselt poolt. Ma ei saa nõustuda paljuga, mida ta ütleb. Tahaks kogu aeg vastu vaielda. Ja siis ma piinlen nende kahe tunde vahel. Ja siis ma eelistan loengusse mitte minna.
2. Kati käib Matiga ja Mann on kati sõbranna. Mann vaatab Matit ja tahaks teda panna. Mann vaatab Katit ja mõtleb, et ei tohi oma sõbranna meest panna. Seega Matiga seoses on Mannil kaks tunnetust, mis ei räägivad teineteisele vastu. Selleks, et olukorraga toime tulla, võib Mann otsustada, et Katil on ikka ilgelt nõme mees ja parem oleks sellistest üldse eemale hoida.
3. Kuidas on huvi ja õpimotivatsiooni puudumine seotud selle kõigega? Näiteks: õpilane ühelt poolt tahaks aru saada ja häid hindeid saada, aga teiselt poolt ta tegelikult ikkagi ei saa aru tunnis räägitust. Seal ta siis istub... tahaks, aga ei suuda ju. Ja paha on olla. Selleks, et ebamugavust vähendada, võib ta muuta oma suhtumist. Kui ta ei tahaks häid hindeid saada, oleks kõik okei juba. Klapiks kogu ülejäänud tunnetusega. Niisiis ta muudabki oma hoiakut õppimisega seoses, muutub selliseks õpilaseks, keda tulemused ei koti.
4. Sa suitsetad. Sa tead, et suitsetamine on tervisele paha. Siis sa seletad ära. Seletad ära, et sa tegelt niipalju ei suitsetagi – ainult pakk päevas, ainult lahjasid sigarette, ainult seltskonnas, vabalt võiks iga kell maha jätta, kui tahaks jne. Seletad ära, et suitsetamine ei olegi nii paha – aitab ju sotsialiseeruda ja rahustab nii hästi ja sobib üldsegi su tagi ja ätituudiga meeletult hästi ja suitsetajad skoorivad ka kindlasti rohkem. Ilusti ära seletatud, kohe on kergem olla.
See tegevus, millega inimesed üritavad kognitiivset dissonantsi vähendada, on harva teadlik. See ei pruugi teadlikuks saada isegi, kui seda inimesele näkku karjuda. 'Aha! Sa tahad mu meest panna, selle pärast sa teda vihkadki,' tõenäoliselt ei anna väga helgeid tulemusi. Pole mõtet minna kellelegi ütlema, et sa tead temast paremini, mis toimub tema peas. Kui just tappa ei taha saada. Lisaks ei seleta üks väike teooria ära kogu inimkäitumist. Seal on veel terve kari asju ja värke. Mõnda last lissalt ei koti tema tulemused, sest ta lissalt on selline. Ilma kurva saamisloota.
Hapud viinamarjad. Rebane seisab puu all ja vaatab viinamarju. Hullult tahaks. Aga viinamarjad on kõrgel. Ta sugugi ei saa neid viinamarju, üldse ei ulatu. Siis ta kõnnib puu alt minema ja ütleb: 'äh, nigunii on hapud.'
(hanging with mah online friends)
Ma peaks õppima tegelt. Või äkki kõigepealt üks kohvike...
Comments
Post a Comment