Mis fb mulle hommikul ütles: 'Hoia halb hingeõhk ja veritsevad igemed oma suhtest eemale.' Üleni tahtsin selle reklaami peale klikkida.
Oi, aga homme ongi juba kolmapäev ju.
Nuputasin eile terve hommiku, mida kuradit need värvilised täpid nimesiltidel tähendavad. Ühes servas 2 ja teises üks täpp. Minu omal oli see üksik puudu. Paljudel teistel oli nendest kahest teine puudu. Esimene oli kõigil olemas. Otsustasin, et need märgivad, millistele ürituse osadele on registreeritud. See on tore vestlus-tööriist, pealegi on inimese nimesildi jõllitamine poole ohutum kui näiteks näo või tisside vahtimine. Tegin nendest täppidest juttu mingite inimestega üle kohvi ja koogi ja üks kohe pakkus, et võib oma ühe täpi mulle loovutada. See oli (piduliku) õhtusöögi täpp. Ja nagu sellest vähe oleks, ta läks veitsa aja pärast ise korraldajate juurde ja selgitas neile, kuidas tema registreeritud asi saab mulle ära antud, sest tema läheb ära. Kuigi ta ei pidanud selgitama, mis tal minu õhtusöögist. Oli lissalt siuke kena inimene.
Teine kena inimene vaatas, kuidas ma hakkasin õhtul hotelli tagasi minnes valele poole kõndima ja tuli ümber nurga mulle vastu. Natuke naeris mu kaardijõllitamishämmingut ja küsis, kas ma tean, kus ma olen. Siis näitas kaardi peal ja suunas mu õigele teele. Eriti vahva oli, et tema nimi on Aino, kuigi ta on taanlane. Muidugi pidin ma teda informeerima, et Singer Vinger on talle laulu kirjutanud. Üleni rõõmustas.
Taanlased on tegelt jobud ka. Näiteks see, kuidas nad hakkavad rahvusvahelises seltskonnas omavahel täiesti taani keelt rääkima ja ei piirdu paari lausega, vaid kukuvadki päriselt pläkutama. Ma olen seda enne ka näinud, sest ma olen enne ka taanlasi näinud, aga mul oli meelest läinud.
Mitte et ma hiiglama palju oleksin reisinud, aga ma praegu küll ei suuda meenutada ühtegi teist rahvust, kellel selline komme oleks.
7elevenis ei olnud šampooni. Pesin juukseid kuuma veega lissalt. Hommikul ei olnud sama poe kohvimasinas piisavalt piima ja see selgus alles pärast latte nupu vajutamist. Sain allahindluse. Mitte et see mulle väga palju tähendaks, sest ma ei saa sellest rahast veel aru. Kõik summad on hiiiiiigelsuured, kurss euroga on mingi 7 kandis ja elu on kallim kui kusagil mujal.
Saadsaaru, neil on 20-kroonine münt.
 |
| Ausõna, siin on kõik kohad siukest värki täis ja nii muinasjutuliselt imeliselt ilus. |
Oi, aga homme ongi juba kolmapäev ju.
Nuputasin eile terve hommiku, mida kuradit need värvilised täpid nimesiltidel tähendavad. Ühes servas 2 ja teises üks täpp. Minu omal oli see üksik puudu. Paljudel teistel oli nendest kahest teine puudu. Esimene oli kõigil olemas. Otsustasin, et need märgivad, millistele ürituse osadele on registreeritud. See on tore vestlus-tööriist, pealegi on inimese nimesildi jõllitamine poole ohutum kui näiteks näo või tisside vahtimine. Tegin nendest täppidest juttu mingite inimestega üle kohvi ja koogi ja üks kohe pakkus, et võib oma ühe täpi mulle loovutada. See oli (piduliku) õhtusöögi täpp. Ja nagu sellest vähe oleks, ta läks veitsa aja pärast ise korraldajate juurde ja selgitas neile, kuidas tema registreeritud asi saab mulle ära antud, sest tema läheb ära. Kuigi ta ei pidanud selgitama, mis tal minu õhtusöögist. Oli lissalt siuke kena inimene.
Teine kena inimene vaatas, kuidas ma hakkasin õhtul hotelli tagasi minnes valele poole kõndima ja tuli ümber nurga mulle vastu. Natuke naeris mu kaardijõllitamishämmingut ja küsis, kas ma tean, kus ma olen. Siis näitas kaardi peal ja suunas mu õigele teele. Eriti vahva oli, et tema nimi on Aino, kuigi ta on taanlane. Muidugi pidin ma teda informeerima, et Singer Vinger on talle laulu kirjutanud. Üleni rõõmustas.
Taanlased on tegelt jobud ka. Näiteks see, kuidas nad hakkavad rahvusvahelises seltskonnas omavahel täiesti taani keelt rääkima ja ei piirdu paari lausega, vaid kukuvadki päriselt pläkutama. Ma olen seda enne ka näinud, sest ma olen enne ka taanlasi näinud, aga mul oli meelest läinud.
Mitte et ma hiiglama palju oleksin reisinud, aga ma praegu küll ei suuda meenutada ühtegi teist rahvust, kellel selline komme oleks.
7elevenis ei olnud šampooni. Pesin juukseid kuuma veega lissalt. Hommikul ei olnud sama poe kohvimasinas piisavalt piima ja see selgus alles pärast latte nupu vajutamist. Sain allahindluse. Mitte et see mulle väga palju tähendaks, sest ma ei saa sellest rahast veel aru. Kõik summad on hiiiiiigelsuured, kurss euroga on mingi 7 kandis ja elu on kallim kui kusagil mujal.
Saadsaaru, neil on 20-kroonine münt.
Comments
Post a Comment