Sunday, March 17, 2013

Sweet, sweet Jane


Ma sain oma vanaema peale vihaseks. Kes saab oma vanaema peale vihaseks? Nii loll lissalt. Vanaemade peale ei saada vihaseks, ükskõik mida nad teevad või ütlevad. Nad on vanaemad. See on umbes sama rumal, kui vihastada näiteks ilma või lapse peale. Oh.
Ütlesin lapsele, et mul on nii rumal vanaema ja kui mina vaneamaks saan, olen mina ka nii rumal, nuuks-nuuks. Siis laps tuli ja kallistas mind.

üks alasäritatud maja tegelikult õhtupäikeses

GoogleReader pannakse kinni ja siis ma ei teagi, mida ma oma eluga peale hakkan. Ma ei kujuta oma elu ilma Readerita ette ja ma mõtlen seda täiesti tõsiselt. Ma tõesti ei tea, mis saab. See on nii oluline osa mu igapäevasest interneti külastamise rituaalist. Kuidas kuidas kuidas ometi saab keegi mõelda, et see pole oluline teenus ja keegi seda ei kasuta. Kõik kasutavad!  Kõik, ma räägin. Ahh...

Ma ei saa aru, kust kõik need taaskasutusmööbli ja ise-oma-asjade meisterdajad neid kuradi euroaluseid kogu aeg saavad. Ikka euroalus siin ja seal. Kord on sellest saapariiul tehtud ja siis jälle voodi ja siis jälle kohvilaud ja riiul ja kuratteab mis. Ega euroalused puu otsas kasva.
Või näiteks naelakastidki.

Ostsin täna punase reha, sest ma olin poes ja mul oli paha tuju ja keegi pole kunagi mu (üleni kellegi teise käest näpatud) veinireha ideest vaimustunud, aga ma panen selle ikkagi kööki seina peale ja paras siis neile. Mis nad siis on sellised.

Ühe totaka riidekapi, mis siin kipakalt kõõlub teen kah tükkideks. Kapi riidepuude torust saab lapsele turnimis-asi ja kapiseinad tõmban tikksaega tükkeks ja sellest tuleb sirm. Einoh, minaeitea, kuidas kuradi moodi ma neid neetud hingi saepuruplaadi sisse kinnitan. Eks ma sis hiljem nuputan. Megasuurte vintidega kruvidega võib-olla. Või üldse teibiga. Teibiga saab kõik koos hoitud, kui hästi tahta.
Kokkuteibitud sirm keset magamistuba on muidugi üleni hurmav. Mis sa siis mõtsid. Midagi võluvamat on raske välja mõelda.

üks teine tapeet ja katked sellele vastavast ajalehest siin-seal

Filmides on halvad abikaasad ja mehed ja isad kodus alati valge maikaga. Jämedad käsivarred kurjakuulutavalt paljastatud ja rinnakarvad maika kaelusest välja turritamas. Maika ise on tavaliselt määrdunud ja väljajveninud. Head abikaasad on mingi totaka lipsuga või kõrge kaelusega kampsunis ja neil on halvasti sobivad prillid ja kurvad silmad.

Mulle ei sobi hipsteriprillid. Mitu korda olen erinevaid proovinud. Ma näen nendega välja nagu need inimesed, kes on karnevalipoest need naljaprillid koos suure koomilise valeninaga ostnud. Tead küll. Mõnel on vuntsid ka küljes. Kusjuures oluline on siinkohal märkida, et mul on täiesti normaalne pigem pisike nina. Isegi kühmu ei ole ega püstist röps-otsa ega kartulit ega midagi. Aga hipsteriprillid ei sobi selle ninaga ikkagi.
Sobivad need vanaaegsed nipsaka sekretärineiu või raamatukogupreili prillid


Anyone who's ever had a heart wouldn't turn around and break it

4 comments:

  1. ma jään ka jumalasta hätta ilma readerita. ootan õudusega.

    ja minu vanaema on siuke, et temaga mitte tülis olla nõuab pidevat pingutust. Lood nunnudest vanaemadest täidavad mind enamasti pettunud tundega "minu elu on nii ebaõiglane! Kõigil on mingid elutargad head vanaemad, miks minu vanaemad on üks tulehark ja teine pisarais viripott?!"

    ReplyDelete
  2. aga ega pisarais viripoti peale vihastamine ju ka mingi märk kõrgest arukusest ei ole. oleks siis veel vähemalt võrdne vastane või midagi. sõbra või mehe või ülemuse peale saadakse vihaseks. vanaemad peaksid olema oma eraldiseisvas kategoorias koos oma tuleharkide ja pisaratega.

    ... ma mõtsin.
    ja et siis äkki lahtub vihastamine kurvaks ohmindküll-ohkeks ja sis läheb lissalt üle.

    ReplyDelete
  3. mu isa kunagi mõtiskles, et miks ta küll ei suuda oma emasse suhtuda nagu oma koera. Et koera peale ta küll viha ei pea, kui see jälle mingi kausi maha ajab või kinga ära närib - käratab, viskab korraks uksest välja aeda, ja pärast on jälle armas.

    Aga oma ema sigadused istuvad pidevalt ajus ja moodustavad seal suure vihakämbu, mis tuleb täies kämpjas hiilguses alati pinnale, nii kui mõni uus samasugune sigadus ilmneb.

    Täiega ebaterve, aga miskipärast inimestega on nii, et kui mingil hetkel sigadusekauss täis saab, on väga raske seda jälle tühjaks mõelda või üldse igavesti tühjaksjäävaks mõelda, nagu polekski midagi olnud kunagi-kunagi-kunagi.

    Suhtuda vanaemasse nii, et ta on vana, ta võibki lollakas olla, on palju kergem siis, kui puuduvad veel mälestused ajast, kui ta oli way noorem, aga ikka sama lollakas, muidu.

    ReplyDelete
  4. Ega ma ei tea, äkki juba jõudsid, aga kas sa Feedlyt pole proovinud (ma vist juba igal pool reklaamin seda)? Ilus on :) Ja Google Readerist etem ka.

    ReplyDelete

There was an error in this gadget