Sa oled tuul ja põllud ära silud

Aga näiteks mõnes seltskonnas tekitab kõva häälega armastusest rääkimine rohkem kohmetust ja ebalevat nihelemist, kui jutud seksist, enesetapust või, maitea, naisõigustest.

üks hästi tüdind veits töllakil mokaga Kiviõli kass

Mängisime ükspäev korraks prooviks isegi mitte väga tõsiselt seda Would You Rather mängu. Seda saab internetiga koos mängida, see pakub sulle valikusse võrreldavad asjad ja mõni isegi annab pärast valiku tegemist sulle teada, kui paljud inimesed sama moodi arvasid. Mitte kõige kirgikütvam, andestatavalt pealiskadne, USA värk... Igatahes. Ühes kohas oli selline küsimus. Kas: 1) mõttetu karjäär ja hästi palju sõpru. Või: 2) unistuste karjäär ja mitte ühtegi sõpra. Ja siis ma imestuse ja rõõmuga avastasin, et see valik on mul juba tehtud ju.

- Sa oled praegu magistrantuuris, onju?

- Ei ole, mul on mu magistrid juba mitu aastat käes. Nüüd kõik ootavad, et ma doktorisse läheksin.

- Kes kõik?

- Kõik. Kogu maailm ootab.

Kapi taga ja köögis keegid krõbistasid. Vanamoodsast traadist ja puust nikerdatud hiirelõksudest pisteti sai ja muu heaparem kogu aeg kavalasti ettevaatlikult nahka ja lõks muudkui seisis. Vinnastatud ja kasutu nagu... mingi räpane kohatu erektsiooninali. Ostsime moodsa tundlikuma lõksu ja poole päevaga oli üks hiir sinna otsa lõppenud. Näitasime hiirelaipa nalja pärast kassile, sest elava hiire peale jooksis ta ükspäev suures hirmus teise tuppa ja ni armas rumal loom. Kass, tuntud raipesööja, tundis aga just siis äkitselt, et tema näol on tegemist Kiskjate Kuningaga, haaras laiba ootamatult väleda liigutuse saatel hambusse ja püüdis sellega, silmad vilamas, kuhugi pageda. Püüdsime ta kinni ja panime tuulekotta. Las hullab seal. Hullaski. Muudkui toksis seda surnd hiirt mööda põrandat ringi ja keksis vaimustunult selle ümber ja hiigla lõbus. Mõnes mõttes oleks võinud parasiidile väärikama lõpu lubada (hiirele, ma mõtlen), aga samas jällegi oli veits lootust, et äkki õpib kassloom ka lõpuks nii hiiri toiduks või saagikski pidama. Igati mõistlik vabandus, ma tean. Mõne aja pärast kostus tuulekojast igatahes õnnetut kräunumist. Tüüp oli isu täis mänginud ja siis põranda täis oksendanud. Põhjalikult.
Samas jällegi arusaadav ka. Mõtle, kui sa ise leiaksid endale maailma toredaima mänguasja ja hullaksid sellega ennastunustavalt jupp aega. 
Ja alles hiljem ilmneks, et see on hoopis kellegi jahtunud laip. Võtaks natuke iiveldama küll.

see on sammal ühe ilusa puu peal

Murca kööginõuandla.
Minu värskelt järeleproovitud ma-ei-viitsi-süüa-teha sorti õhtusöök nõuab tegelikult tervet hulka samme. Aga see tundub, nagu ma poleks midagi teinud ja mul oleks suva ja ma poleks tänaõhtul üldsegi mingis vaaritamise meeleolus.
Ostad mõne nendest karpidest, kus on igast salatiheinad sees. Siis loobid sealsamas juurikate oskakonnas endale korvi veel erinevaid värskeid salatiasju juurde (kurk, paprika, kirsstomat, õun...). Ja võtad lihaletist ühe nondest valmisnüpeldatud minutipihvi karpidest. Või ostad lahtiselt, kui sa juhtud sedasorti uhke linnarahvas olema, kelle kodupoes müüakse ühekaupa minutipihve. 
Minutipihvid puistad kodus soola ja pipraga üle ja sortsu balsamiäädikat võib ka panna. Ja jätad korraks rahule. Las nukrutsevad maitseainete sees natuke aega kööginurgas. Salativärgid rebid tükkeks ja lõigutavad asjad võtad pulkadeks lahti. Ega eriti palju pole vaja. Homseks ka. Ma nt keerasin pooliku õuna ja paprika kilekoti sisse külmkappi ja sain järgmine päev ka teha suure numbri sellest, kuidas ma üldse ei viitsi süüa teha ja isegi ei hakka vaaritama. Salatiasjad on kausis, mingeid seemneid (seesami, lina) puistad peale, oliiviõliga üle ja kahvli-lusikaga natuke loobid seda ringi ja ongi. 
Panni ajad tuliseks, õli ka. Maitsestunud minutipihvid pannile särisema, natuke surgid neid seal üht- ja teistpidi ja siis ongi. Õhtusöök. 
Ma veel pärast riivisin mingit kõva juustu peale ja panin sutsu sinepit. Aganoh. Ise tead.


Aa ja siis ma leidsin endale sarja vaatamiseks. Ma alguses nägin täiega vaeva, et leida midagi, mis oleks nagu midagi minu seniste positiivsete sarjaelamustega sarnane. Aga internet muudkui soovitas mulle juba nähtud asju. 'Sulle meeldis Carnival, jah? Noh, eks sa siis pead Twin Peaksi ja Buffyt vaatama...' Kusagil on ju ka mingid paremusjärjestused, aga mulle meeldib uskuda, et ma olen unikaalselt spetsiifilise maitsega kordumatu lilleke, kelle eelistused lähevad muust maailmast lahku. Niiet see jääb ära. Igatahes jõudsin ma lõpuks selleni, et peavoolu klišeetiheda kiirestiammenduva jura vastu aitab väga edukalt, kui oma päringule ette kirjutada feminist. Kohe tulevad huvitavad asjad välja. Kehtib ka ilukirjanduse, porno, filmide, kunsti ja kindlasti veel hulga asjade kohta. Interneti soovitusel parimad feminist sarjad, agapalun. Tänad mind hiljem.
Sari, mida ma alustasin, on Orange is the new black (treileri link) ja see on täpselt nagu Weeds. Selle vahega, et tegelased ja näitlejad ja tegevuskoht ja kõik on uus. Aga muidu elamus on täpselt see. Ja pealegi Weeds lõppes ära, aga see minu jaoks alles algas. Ja see on fantastiline.