see ei läinud isegi riimi

P3260060
läheb metsa poole


Teen postituse, et teha teadaannet. Võtsin ette järjekordse (tehniliselt kolmanda) luuleväljakutse. Kirjutan 30 päeva iga päev ühe luuletuse ja panen samal päeval selle välja ka. Tegin selle tarvis eraldi blogi ka. Vaata, see asub siin: http://slammpoetessmurca.tumblr.com/
Sellega võib teha näiteks mõnda järgmistest asjadest:
  1. Lisa see oma Feedlysse või misiganes RSS lugejat sa tarvitad ja kõik hakkab ise juhtuma;
  2. Lisa see oma järjehoidjatesse või misiganes viisil sa salvestad huvitavaid asju;
  3. Vajuta minu blogi külgribal sellele lingile, kui sa tuled siia uut postitust otsima, aga pole ju uut postitust veel;
  4. Logi oma tamblerisse sisse ja tule mu tambler-jälitajaks ja vajuta Like, kui midagi meeldib;
  5. Saada mulle oma luuleblogi link ja siis ma huviga loen, subskraibin ja laigin.
Teadaande lõpp. Piiiiiiiiks.





Ja siis selleks, et praegune postitus ei oleks nii lühike ja pettumustvalmistav (?), järgneb pikk ja üksikasjalik seletus, mis asi on luuleväljakutse ja miks ma teen mingit nii imelikku asja.
Luuleväljakutse on selline kontsentreeritud hooga kirjutamisülesanne. Üldiselt viimase aja mood on ülesandeid nimetada väljakutseteks, kui need on parajalt rasked ja sa teed neid mõnevõrra avalikult. Kodus üksinda kükke teed või pliiatsitopse maalid, siis ei ole väljakutse, siis on hobi. Või midagi kolmandat üldse.
Luuleväljakutse on ülesanne 30 päeva iga päev luuletus kirjutada ja see avaldada. Päevi vahele jätta ei tohi ja ette teha ei saa. Isegi, kui sa kolmapäeval kirjutasid kaheksa luuletust, väga tubli, kirjuta neljapäeval ka luuletus. Kindlasti ei ole eesmärk kirjutada suurepäraselt või isegi mingil normtasemel hästi. Täiesti lubatud on kirjutada halbu ja koguni väga halbu kohutavaid õudseid luuletusi, kui see juhtub sedasorti päev olema. 
Vahel on luuleväljakutsega kaasas kellegagi koos ühiselt alustamine, siis on lihtsam pühendunud püsida. Sageli on ette kokku lepitud, mis teemal või vormis või eesmärgiga iga päeva luuletus on - nagu loetelu väikeseid ülesandeid, igaks päevaks üks. Aga ei pea olema. Võib niisama ka.

Edasi on väga aktuaalne küsimus - mis asi läheb luuletusena arvesse? Näiteks kui on selline korralik param-param-parampampaa luuletus... oot ma kohe teen ühe...
lähen kõrtsu, tipa-tapa
võtan kaasa õllekapa
tellin baarist suure õlle
heidan nurka pudipõlle
... siis on kohe natuke kindlamini luuletus. Kas selles formaadis saab midagi sisukat kunagi ära öelda (ma näiteks õlut ei joogi, kapast ammugi mitte ja pudipõll sai sinna sisse aint riimi pärast) või kas keegi viitsib kuu aega järjest parampampaasid lugeda, on eraldi küsimus. Riimiskeeme on muidugi igasuguseid ägedaid olemas lisaks nendele, mida lasteluuletustes ja liisusalmides ja lihtsamates lauludes kasutatakse. Et ei ole kõik riimiga luuletused omavahel haigutamaajavalt sarnased. Aga just. Kui on riim ja on rütm ja neid jagub üle terve teksti korralikult, siis on kindlapeale luuletus.  
Kui mul parajasti riimid ei taha tulla, siis ma mängin sõnade rütmiga. Eesti keeles on seda hästi mõnus teha ka, sest see on mu oma keel ja ma olen selline kõne ja suu ja sõnade ja lutsutamise loomake, tahaks kõike maitsta. Niiet ma maitsen sõnu ja nende kõla ja mis mõnus tundub, neid kasutan ja nii ta tasapisi tulebki. Siia sõnade rütmi alla läheb see vägev vältevaheldus ja see, kuidas laused saavad laulda või sõnad õõtsuda. Eriti, kui natuke valesti hääldada või eriliselt rõhutada. Aga ma loeksin selle kategooria alla ka algriimi hood. 
tule, tuku turtsud tuhaks
laula lõõmad leigemaks 
"Aga Murca, vabavärss on ju ka olemas, kas see polegi luule?" Novot. Mina ka tegelt ei tea. Ma ei ole päris kindel, kuidas on suurte reavahedega sissetipitud proosa erinev luulest. Kui see on sinna juurde veel eriti argine ja maine, kas see on kohe siiras ja tõeline ja seega mõjus? Näiteks
istun siin
üksi
kohv on külm
aga päike paistab
peaks pissima
Ma ühte seda sorti luulekogu sirvisin raamatupoes ja hakkasin kohe mõtlema, et ma võiksin omaarust selliseid kasvõi tuhat avaldada ja et huvitav, millest ma aru ei saa. Ja siit edasi kohe see hingestatuse küsimus. Kui sa hakkad otsast väga hingestatud happejuttu ajama, aga kasutad hõredat fonti, kas siis ongi kohe poeesia? Sest ma vahel näen iseäranis noori naisi esitamas ja kirjutamas ja avaldamas luulet, kus nad räägivad suurtest tunnetest ja kirest ja õrnustest väga ülevoolavalt ja vägevate kujundite ja meeletu metafoorife tulva all võimalikult palju arhailisi mitte-kõnekeelseid sõnu ära kasutades ja kuidagi natuke jääb mulje, et nad bluffivad. Või, maitea, Ines laulmas eemaloleval vinguval toonil Termikat ja mul tekib tunne, et arvatavasti ei ole ta mitte kunagi kedagi ukselävel palunud. Mitte et tingimata Jaagup oleks, aga ta vähemalt kõlab usutavalt.
sinu soojade unelmate igihämarad koidikud
on mu hinge soppide laugastes vaikus
et tunneldes hingata tiivasabinate valgust
õrnutsedes heidan sügisudude südame 
Sesmõttes, et võib-olla natuke kaunilt kõlab, aga ma ei mõelnud sellega midagi. Mõtlesin, mis ilusaid sõnu ma tean ja loopisin neid ritta. Mulle vahel meeldib neid nalja pärast kirjutada või kui ma proovin täita mingi riimiskeemi ülesannet. Aga ma neid kuulata viitsin ainult siis, kui nende esitaja on ilusa häälega pool-alakas haldjaprintsessilik koolitüdruk.

Oeh. Nüüd sai hulk erinevaid luuletusi maha nüpeldatud ja ma ei teagi, kuidas ma ennast välja vabandan. Mina ei kirjuta ka häid luuletusi. Ma praegu kirjutasin meelega halbu, aga ma teen seda vahel kogematagi. Üldiselt ma püüan, et luuletuses oleks eelkõige point või mõte, mida ma päriselt tunnen või tean. Ja et see oleks edasi veel loetav või kõlalt kaunis. Kui mul on point või mõte, aga selle kõla on õõvastav, sis ma tulen siia blogisse ja vatran hoopis niisama. Ja vahel ma kirjutan luuletuse lihtsalt selleks, et nalja teha, sest head leidlikud riimid on minuarust lõbusad. Ja vahel ma kirjutan, vastates mingi luulevormi või ülesande väljakutsele.

P3260085
krobeline


Ettelugemine on ka teema. Ma natuke tahaksin, et kui maikuus tuleb Tarslämmi finaal (kuhu ma tänu veebruaris toimunud voorule ka lähen), siis mul on uut ja sisukat materjali ette kanda. Ma tüdin endast lõputult, kui ma kogu aeg sama kildu viskan. Ja ma püüan kirjutada oma asjad enamvähem seda silmas pidades, et seda annaks ette lugeda ja ise uskuda samal ajal, kui seda loen. Samas ruumis viibivale poolvõõrale publikule. Kes mind hindavad ja potentsiaalselt (hukka) mõistavad. 
Prõmm- või slämmpoeesia on üleüldse üks kolmandat laadi asi. Peaaegu eraldi sellest asjast, mis üldse luulena arvesse läheb. Sarah Kay ütleb, et see on midagi luule ja teatri vahepealset. See, kuidas ameeriklased seda teevad, on muidugi sügavalt ameerikalik. Ja see, kuidas eestlased slämme teevad, on väga kohutavalt peaaegu halenaljakalt masendavalt eestlaslik. Sinna juurde muidugikombod püüdlusest olla rohkem ameerikalik ja teine suund püüdlusi olla rohkem contra. Mis on kõik kokkuvõttes tegelikult omal moel isegi vaimukas. 

Kui need poliitilised ja hüsteerilised USA slämmipoeedid välja jätta, siis mulle meeldivad kõige rohkem need siirad ja isiklikud ettekanded. Need on mõjusad. Umbes sinna tahaks isegi sihtida.
  
Teine veel (ka natuke isiklik, aga suurema sõnumiga):
  

Comments

  1. Väga nummi sissekanne!!! Aga kas sul eestikeelsest luuleprõmmust on mõni hea, iseloomustav näide jagada? Mul lapsed on sest sõnast vaimustuses ja ma tahaks neile näidata, mis see päriselt on.

    Inese iseloomustus +1.
    Mu antilemmik talt on "väike saatan".
    Edgar Savisaar seda laulmas oleks ka rohkem täkkesse.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Nummi, just =) Mul on ka lõpuks kohale jõudnud, et nunnu on minevik, nummi olevik. Et noh, nende tähendusvarjundid on ikka erinevad, aga sellise üldise hinnanguna, mitte nüanssidesse süüvides, on nunnu out ja nummi in ja isegi mina tean!

      =)

      Mul praegu luuleperiood ai ole, on proosaperiood =)

      Delete
    2. Mul nii tundlikku-teadlikku sõnakasutust ei ole, a aitäh täpsustamast v tähele panemast.

      Delete
  2. Väikseks tagasisideks - mulle meeldivad su luuletused! Siiani on lemmik "Kangelased".

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oo aitäh. Tagasiside mulle meeldib. Ja mul on hea meel, et sulle luuletused meeldivad. Muide, ma tegin luuleblogile selle 'ask' asja, kust saab otse luulesoovitusi ja ideid visata, kui mõni leiduma peaks.
      Igaks juhuks uurin, sest ma olen vahel raskuses ainult sõnadega inimesteni jõudmisel (sh iseendani), miks see 'Kangelased' su lemmik oli?

      Delete
  3. Ega mul midagi tarka öelda pole peale selle, et "kolm soovi" oli nii lahe, panin mõttes risti, et jaa, mulle nt meeldib see enim - ja siis tuli see uus ja siis ma lugesin vanad uuesti läbi ja krt, ma ka ei tea, milline siis praeguse seisuga mu lemmik on tegelt.

    ReplyDelete

Post a Comment