sutsi satsi satsa

miski kunstnik oli sellise asja teinud
jah, see näitus jutustab sellest, kuidas iga naine on erinev ja sõltumata vanusest või millestiganes on kõik naised omal moel kaunid
oli küll naiskunstnik
ma kah ei tea

Hooaeg hakkab algama ja on aeg noist asjust kõnelda. Ma ei tea, võib-olla sa mäletad, kuidas ma umbes aasta tagasi vääksusin, et mulle on tantsutrenni tarvis. Sest tunne, et end liigutada tuleks, tuleb peale, aga sport ajab mu haigutama. Ja mulle tantsida meeldib. Ja siis kuidas mu vääksude peale imekaunis Roju mulle soovitas kõhutantsu. Noh igatahes. Sellega on kõik hästi. Isegi paremini, kui ma karta oskasin. 
Seega ma pean vajalikuks juttu teha, miks kõhutants ja just Stuudio Duende on just suurepärane asi, mida ma julgesti soovitada julgen.

Kui sa oled kunagi külastanud mõnda tervisespordiklubi rühmatrenni, siis on sulle võib-olla öeldud, et peab pingutama ja tuleb seeria lõpuni kannatada ja veel natuke veeeeel natuke vastu pidada. Hea on, kui öeldud. Mõnele inimesele on seda ka karjutud. Kõhutantsu tunnis ei hakka keegi lõugama, et sa pead seeria lõpuni tegema ja välja kannatama ja enese üle uhke olema pärast seda eelnimetet kannatust. Keegi ei soovita sul 'tunda, kuidas põletab' ega oma jaksu äärmisi piire katsuma või lükkama. Kui tehnika harjutus ajab mingi koha krampi või pingesse, siis kohe lõdvestad ju. Ei tee endale viga. Kui tervet seeriat ei jaksa, teed pool. Või teed aeglasemalt, aga mõtled kaasa ja paned tähele. Mingid rasva põletamised või kalorite kulutamised või pulsi lugemised jäävad hoopis teiste harrastuste juurde. Meil ei ole stuudio ruumides isegi kaalu. Treeneritel (keda ma nimetaks üldsegi pigem tantsuõpetajateks) ei ole seda (võlts)entusiasmi, millega kilgates sind motiveerituna hoida. Kogu asjal on hoopis teine point.

Teine point või mitte - kõik minuga koos alustanud naised olid pärast ühte hooaega silmnähtavalt parema rühi ja painduvusega ja mitu paistsid päriselt (ma tõesti ei küsinud) vähemalt rõivanumbri jagu saledamad. Minu kehakaal, mis vahepeal mõnuga 65sse end heitis, istus tagasi 60 peale ja jäi sinna maru rahulikult paika ja on ühtlaselt kõigutamata mu dieeditusest või alkoholilembusest.

Kui sa palju istud (nagu näiteks praegu), siis sul arvatavasti on seljatugi ja üleni lodevalt lontis olek selle otsas. Kui sa palju istud, on sul arvatavasti vahepeal seljaga häda. Et see on natuke imelikult kange või veits annab tunda või et sa vahel nagu ei taha kõva põranda peal kaua seista või pikka maad jalgsi käia. Teinekord on äkki isegi õlad või kael pinges. Novot. Selle ja tuhande teise tobeda tea-kas-hakkan-juba-vanaks-jääma häda vastu aitab kõhutantsu trenn. Põmst kõhutants ongi oma definitsiooni järgi selline tants, mis on tants torsoga. Meie kõigi, kes me pole arstiks või füsoks õppind, absoluutseks šokk-üllatuseks on, et ülakehas on meeletult igasugu lihaseid. Igasugust pidi ja igasugu kummalistes kohtades, sügavamal sees ja uljalt pinna peal. Ja nende lihaste teadlikult kasutamine, lõdvestamine, pingutamine, venitamine, nende abil enese soovitud asenditesse ja suundadesse kontrollitult liigutamine teebki selle triki, et selg on kohe rõõmsam ja ilusamas tujus.

Üks kaval ja mitmel pool varem mainitud test kontrollimaks, kellegi püsivust ja üleüldiselt olulisust, on uurida, kas tal on vanu sõpru. Ilmsed märgid, et tegemist on hea stuudioga, kus inimestel on hea ja nad tahavad seal olla ja sinna jääda, on kauaaegsed tantsijad. Mitu noort naist on üle kümne aasta seal käinud. Kümme aastat. Mis teine puhtalt ainult ise oma tahtmisest lähtuv asi on 20ndates inimesel kestnud kümme aastat? Seal ei ole võistlusi või auhindu (ma arvan) ja keegi ei hakka sind sundima tagasi tulema, kui sa tahad minna. Ja ikkagi on nii palju neid, kes jäävad. 

- Ma arvasin, et kui su tantsutrennid jäidki katki, kui sa Rotterdami õppima läksid.
- Ei, ma olen tagasi... Tegelikult... ma läksin kohe sellel esimesel päeval trenni, kui ma Tartus tagasi olin. 

südametega muster

Trennides on mõnus muusika.

Kõhutantsu õppimiseks kedagi kunagi katsuma ei pea ja keegi ei tule sind ilma loata katsuma.

Esinemised pole kohustuslikud ja oma kostüüme saad (teatud piirides) ise koostada.

Kõhutantsijad on nii niiiii ilusad. Lihtsalt, vaatad seda naist ja karp vajub puhtast ime tunnistamise imestusest lahti ja enne, kui sa jõuad oma karbi kinni panna (lõukalt käeseljaga sülje ära pühkida), vajub karp tahtmatult uuesti lahti. Sellised ilusad. Graatsilised ja naiselikud ja veetlevad, minetamata sinna juurde piiskagi oma suurejoonelisusest, tõsiseltvõetavusest või iseendaks olemise vaieldamatust väest.
Ma ei tea. Mida sa veel tahad?
  
Esimesel septembril algab regamine (ma arvan, et kell kuus) Tartus Lille majas ja trenniks läheb viiendal. Vajuta siia promoplakati peale ka, sest see on link.
 

vihm. see ikka vahel sajab
meri on meri

Mul tuleb küllalt peatselt mingi tavalisem minublogilikum postitus ka.
Kohvi on mulle välja tehtud ja see on olnud hea soe. Aitäh.