muy bien

Kuuldused mu välisreisist vastavad tõele. Nüri sündmuste jada detailirohke kirjeldamise ja küündimatute restoraniarvustuste asemel vaatan, mis ma lennujaamas igavledes märkmikku kirjutasin. Kas ei kõla mitte sütitavalt?

Kuulasin just seda laulu ja polegi ammu lauluga alustanud ju.

P2040379
naaberrõdu kass teab oma kohta


Aeg-ajalt tekib mul küsimusi, kus ma inimeste hulgas paiknen. Et kui teha skaalasid või järjestusi või hulki - kus siis mina. Näiteks saan ma oma kodustel ja argistel radadel aeg-ajalt pihta oletusega, et ma olen võib-olla ületanud rahvastiku mediaanvanuse. Minust nooremaid inimesi on arvatavasti rohkem kui minust vanemaid inimesi. Mida aeg edasi, seda tõenäolisemalt. Üsna pea on pea iga uus inimene, keda ma kohtan, minu jaoks poisike või plikatirts. Juba ammu pole vaja imestada, kui keegi, kes teeb midagi või jõudis kuhugi, on juhtumisi minust noorem. Mis see rahvastiku mediaanvanus üldsegi ligikaudu on?
Guugeldab... Ongi. Mediaanvanus on 30. Pooled maailma inimesed on minust nooremad. Mitte et see Eestis elades või hariduses töötades või Ülikoolilinna eelistades kuidagi midagi praktilist annab aga. 
Kuhu ma jõudma pidingi?

Ahjaa! Hajameelsed harjunud tasased vanapaarid. Neid on mu tavalistel radadel ja argistel käimistel peaaegu üldse mitte näha ja turistisõbralikus kohas paiguti hästi palju. Ma neid pean huviga silmas. Ma ei ole oma elus väga palju vanapaare saanud lähedalt vaadata. Niiet, kui mingiltki distantsilt vaadata laseb, sis teen seda huviga. Kuidas siis on, kui sa oled kellegagi nii kaua aega koos olnud. Ja ta ei ole veel endale sinust eraldi tuba kahe vaheseinaga ehitanud. Või sauna peale omaette sinust rahus pesa sisse seadnud. Kui te olete ikka veel koos. Niimoodi koos, et istute sugulase juubelil või külasimmanil ja bänd alustab fokstrotti ja te tõusete püsti sõnagi lausumata ja lähete tantsupõrandale pilke vahetamata ja tatsute, kiretud  harjunud käpad teineteise ümber, loo või kolm. Tavaline harilik värk. Või niimoodi koos, et tuleb veebruar ja võtate oma ratastega kohvrid ja päiksekreemi ja lasete end lennutada palmisaarele. Mitte itsitav vaimustav elevus ja hoog. Mitte 'sest ma leian sinu just jah just sinu ihaldusväärse olevat ja meil on ühiselt meeliköitvalt hõrk aeg' vaid 'sest noh sa mul oled ja seega me ilmselgelt.'

P1310160
kassidega on sageli nii, et sel hetkel, kui sina teda märkad, on tema sind juba päris pikalt jälginud

Jäin ühes lennujaamas kuueks tunniks omapead. Ja pidin igavusse maha kärvama. Lugesin läbi poolteist raamatut ja vahtisin ära vähemalt kuustuhat tühja. Aga kõige alustuseks tegin terve nädalase reisi jooksul tegematajäänud rituaalse toimingu oma personaalsetest eelistustest - suur liiga magus naeruväärselt kallis topsikohv ja äärekivil päiksepaistes istumine mitte midagi tehes.

Kas sa tead ka, onju, seda lugu. See lugu käib umbes nii: Olin kaua ühes suhtes ja siis see lõppes ära. Siis ma olin mõnda aega üksi. Meelega olingi üksi, et teada saada, kes ma tegelikult olen. Päriselt. Et ennast leida. Ennast tundma õppida. Läksin selles suhtes olles nii kaduma ja pidin võtma aega, et ennast uuesti tundma õppida.
Ei ole minu lugu. Ma ei ole tundnud niisugust enda kaotamist, mida ravib ainult üksi olek. Ma olen kellegagi kokku hakates (isegi sõpru leides) avastanud enda kohta asju, saanud ennast paremini teadma. Aga mitte üksiolemisest. Võib-olla sest ma olen domineeriv pealetükkiv tõbras, kellega suhtes see teine inimene kaduma läheb. Või sest ma pole kunagi kuigi pikalt vallaline olnud ja pole seega leidnud aega, et sellele (äraneetud) staatusele lohutavat mõtet ja filosoofiat peale jut(l)ustada. Või sest mind tegelikult ei ole olemas ja mis mitmekülgsest hingeelust ja sügavaist eneseotsinguist kõneleda taolise õõnsa lihtsa olendi puhul üldse? Või sest mind ongi hästi mitu, ühelt poolt üks ja teiselt poolt teine ja ma olen rahus kogu oma mitmusega. Ei eelisjärjesta oma minu.
Mis mõttes ma peaksin olema üksi, et ennast leida ja otsida? Ma olen kogu aeg mina. See on alati igal hetkel ainult minu aeg, minu keha, minu uni, minu aistingud. Minu valikud ja minu soovid. Kui ma olen omapead olles teisiti, kas ma olen sel ajal lihtsalt üks teine mitmetest minadest või see tõeline ainuõige. 

P1300118
sinisilmne miisu kõrvitsaga (tuli kohe üks teine lugu meelde)

Magavad inimesed põhjustavad ebamugavat tunnet. Sest nad on metsikud. Mitte nagu tsiviliseeritud loogiline ennustatava käitumisega pigem usaldustäratav kaaskodanik. Vaid natuke nagu loom. Lõrisev ja pahisev ja ära. Kui inimene on kogemata avalikus kohas magama jäänud, paistab ta nagu kontrolli kaotanud. Käest lastud. Liiga usaldav. Lõug rinnale vajunud ja käed rippu. Nagu loomake. Kui inimene on meelega end avalikus kohas magma sättinud, on ta territoriaalne. Minu koht. Minu asjad. Minu isiklik isetehtud pimedus, minu endale võetud ala. Kaitse on üleval, rahakott põues ja jalad üle pagasi heidetud. Ihuline. Mitteusaldav ja instinktidele panustav.
Linnaruumis on sellised toolid, kuhu ei saa pikali heita. Käetoed iga istekoha vahel. Ühes lennujaamas nägin selliseid ka, kus isegi ei saa mugavalt istuda. Sest oleks ju nii jälk ja räpane ja ebamugav, kui peaks nägema, kuidas võõrad inimesed magavad. Üks TEDi ettekanne oli ka sellest, kuidas tehakse asju eesmärgiga inimest peletada ja tõrjuda. Pingid, millel pole võimalik pikalt passida ja rulatamiskõlbmatud kõnniteed. Klassikaline muusika, mis kõlab noore tolkneva nolgi jaoks nagu puuks ja siis ta ei tolkne ebaesteetiliselt su poe ukse ees. Mõnevõrra vaimukas ka ju - disain, mis on mõeldud selleks, et teda põlataks. Muidugi ma ei leia seda kõnet praegu üles, sest mul on valed märksõnad meeles.

P1310182
ma saan mingit maailma usaldamise rahu teadmisest, et kuhu ma ei läheks, on seal kasse.
ja kassid on alati igal pool mõnes mõttes ikkagi tuttavad. omad. kassilikud

Ma kahtlustan, et kurbus eelistab lennuliiklust vältida ja on seega küllalt kehv minuga sammu pidama. Palmisaarele maandusin laupäeval ja kurbus jõudis kohale alles kolmapäeval. Kui välja arvata see kurbus, mis valdab inimest, kes on tulnud odavlennuga ja ei saa pagasis vedelikke omada, aga hea vein suvalises poes maksab alla euro. Kas sa tead seda kurbust? Seisime esimesel päeval alkoriiuli ees ja hoidsime meeleheites oma peadest kinni. Kuidas kuidas ometi jõuame me nii palju juua?


Võimalik, et see on minus pulbitsev D-vitamiin, aga mul on üllatavalt hea meel tagasi tööl olla. Just ükspäev õhkasin õndsalt, et tõsiselt mõnus on jälle matemaatikat õpetada. Isegi, kui Suurt Pilti vaadates või Tegelikult Olulisi Asju tähtsuse järjekorda asetades nii ei pruugi olla, on mul oma tööd tehes tunne, et ma teen midagi sellist, mis loeb.

Comments

  1. Disain, mis on mõeldud selleks, et teda põlataks. Näiteks praegused raudteejaamad. Räägivad, et disaineri ülesanne oli luua pilkupüüdvad ja kergesti äratuntavad kujundid, kus ometi ei saa istuda ega vihma ja tuule eest varju. Sest muidu hakkavad nolgid kogunema ja hängima ja. Ja rongireisija tuleb ALATI minutipealt täpselt rongi väljumise ajaks ju. Ei külmeta rongi oodates kümme minutit vihmas ja tuules, jalad väsinud.

    Ah, need kassid :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. oijah.

      Tartu-Tallinna rongi pealt ei ole kusjuures võimalik Tallinn-Narva rongi peale niimoodi ümber istuda, et vähemalt 20 minutit vahepeal ootama ei peaks.

      Delete
    2. a mis nolkide kogunemisse puutub - no kui nad neid kardavad, tehku siis mingid teised kohad, kus need nolgid saavad rahus hängida. nolkide hängimiskohad.

      Delete
    3. No see on natuke erijuht, Balti jaamas on võimalik minna JAAMAHOONEESE SISSE, sooja, istuda, isegi kempsus käia, kui sul peenraha üle on - sõnulseletammatu luksus.
      Aga seal, kus on ainult need ... värgid peatustes, ei mingit jaamahoonet küljel, seal on ikka päriselt halb.

      Delete
    4. Ma ei saanud algul tükk aega aru, mis see Balti jaam siia puutub, kuni sähvatas, et siia on vaja täpsustust: Tartu-Tallinna rongilt istutakse Tallinn Narva rongile ümber Tapal. 20 minutit Tapal, kus jaamahoonena toimiv bussijaam läheb õhtul kell 19 kinni.

      Elron soovitab mingil salapärasel põhjusel teatud kellaaegadel ümberistumiseks ka Aegviidut, õigemini ma vist aiman seda salapärast põhjust: sest nende rongide puhul tähendaks Tapa ümberistumine veel pikemat, oma tunnipikkust ootamist.

      Delete
  2. Anonymous21:14

    Hmm nii, et käisid juba soojdel ilmadel külas, siis sa lausa lõhnad D vitamiini järele :)

    ReplyDelete

Post a Comment