olemise palumatu selgus

P8170008
roheline majake

Leidub elukutseid, millega kaasnevad kingituseks või tänutäheks toodud kallihinnalised kange alkoholi pudelid. Näiteks arstid ja ämmaemandad, massöörid ja arvutitehnikud saavad neid. Igasugust suurt muret mõõdetaval ulatusel äravõtvad spetsialistid. Olen isegi kuulnud, et pangatöötajad teinekord saavad kingituseks pudeleid. Ega seda kunagi ei otseselt küsita ja rahaline tasu on niikuinii. Aga vot kui on ikka maru hea ja üleni rõõm tehtust ja saadust, tahaks hullult veel midagi ulatada.
Leidub inimesi, kes ei joo kanget alkoholi. Võib-olla neile ei maitse alkohol üldse. Võib-olla on neile jäänud mulje, et kangest alkoholist juuakse end ainult purju ja purju ja häbisse. Teinekord ongi päriselt inimesi, kes jooks parima meelega õhtu otsa lahjat õlut. Mõnedel on taoline tundlik maitsemeel, et hakkab nagu vastu, kui keeleotsast niimoodi piirituse piirile kippuda. Teistel on hoolasmuretsev partner, kes lihtsalt ei kannata selliseid asju silmaotsaski. Ja mis sa teed.
Minu tööga ei tule kaasa pudeleid. Hariduse ja teaduse valdkond on üldse taoline koht, kus pudelid on harvad. Isegi suurte pidulike lõpetamiste puhul, kus võiks ju ometigi uhkusest lõhki minna ja arust äragi, on inimesed ikkagi kikivarvul ja hoiavad end. Tagasi ja vagusi. Punane vein. Täiskasvanute haritud inimeste jook. Jäägem viisakaiks ja soliidseiks. Ja siis muidugi see kõige odavam lauavein soodsaima keiteringiga, ega raha puu otsas, teadküll. Ja noh eks ta oleks vist natuke imelik tänutäheks pudeliga õppeasutusse sisse marssida. Polikliinikusse või panka - see on veel arusaadav. Aga alkohol ja haridus, see on röögatu pühaduseteotus, fuihh. 
Eks vist on teisigi töid, mille eest pudelit ei tooda. Lapsehoidjale ei vii pudelit. Laste klassijuhatajale teed näo, et sa ei ole kuulnud ka taolistest asjadest. (alkoholi pood või? ei oskagi öelda, ei tea selliseid... fööniks? äkki selle nimi oli fööniks?) Kunsti ja kultuuri tegevatele inimestele vist ka ei viida alkoholi. Pole nagu näinud. Ikka lilled ja raamatud ja kaardid ja taoline. Ja jälle on seesama punase veini teema, mis näituste avamise ja raamatu esitluse juurde käib. Selles mõttes ja kombekäsitluses paistab nagu me oleks tööjuures kõik samahästi kunstnikud. Sama vaoshoitud rituaalid ja täpipealt sama lage naeruväärselt kallitest jookidest.

Igastahes. Mis ma öelda tahtsin. Iga inimene, kes on elukutse peal, mis toob talle kaasa paratamatud priiskavad kingitus-pudelid ja kes ise neid juua ei kavatsegi, peaks leidma endale inimese, kellele sellised asjad päriselt maitsevad. Siis nad saaksid vahepeal kokku saada, edasi kinkida ja hea asi saaks heasse seltskonda. Siis ei peaks järjekordse siiralt ülevoolavalt tänuliku kliendi ees piinlikkusest maa alla vajuma, et teine hankis midagi niiiii kallist ja unikaalset ja sul pole seda mitte kuhugi panna. Helistad mulle, ma tulen päästan su (joogid) üleni ära.

P8170013
väike saba

Mina, põngerjate põline vaenaja ja tittedest tüdinu, tahaksin hetkel astuda välja laste kaitseks. Mis on seega märkimisväärne ja vajab ülestäheldamist. Jätke lapsed rahule. 
Esiteks lõpetage lastele karjäärinõu andmine. Lõpetage pressimine, et 10-aastane ütleks, kelleks ta saada tahab. Või üldse keegi. Ja kui te olete selle talt juba välja pressinud, palun, taevas hoidku, palun hoidke oma kasutud nõuanded ja hinnangud enda teada. Kedagi ei koti, mida te arvate tööturu tulevikust ja elukutsetest, mis tasuvad või õnnelikuks teevad või aega või oskusi nõuavad. See on nii faking idiootselt tühi loll vestlus, mida iialgi pidada.
-Noh, väikemees, kelleks sina siis saada tahad?
-Maitia.
-Kuidas ei tea, ütle ütle, ütle ikka, mis sulle meeldib, kes sa tahaksid suurena olla?
-Maitea. Võib-olla kunstnik...
-AAh oooh oi oi kunstnik!!!11! Aga sellega ei saa ju RAHA teenida, sul on ikka päris tööd ka vaja, kas sa tead, kui palju andekaid inimesi on nälga(!) surnud kunstnikena, kunstnik ei ole ikka mingi päris töö, kas sul mingit päris tööd ei olegi mõttes.
No tra. Kas sa oled siia kutsutud kellegi isiklike rahaasjade konsultatsiooniks? Las laps tahab, kelleks ta tahab. See ei ole nagu ta hakkaks homnepäev tänaval raha kerjama, kui tal praegu selline mõte on. See ei ole nagu sa oskaksid tulevikke ennustada või teaksid, mis aeg toob. Proovi nüüd natuke olla, onju. Ja üldsegi. Mida vestluse juhtimist. Kas sa selle jaoks survestasid lapselt vastuseid, et sa saaksid tänitada ta kallal. Mine tänita oma karjäärivalikute kallal ja vaata ise, kelleks sa saada tahad, kui sa kunagi suureks saad. Kui.
Teiseks see neetud lahterdamine. Põhikoolilapsed on armsad lillekesed, kes on küll ropu suu ja halva huumorimeelega, aga nad ei tea pooli asju veel. Näiteks on võimalik, et keegi pole talle kunagi öelnud, et poisid osade arust ei oskagi tantsida. Või talle veel ei ole pähe torgatud, et raamatuid armastavale inimesele võib teinekord loodusõpetus mitte meeldida. Äkki siis hoiduks nende täiesti destruktiivsete stereotüüpide õpetamisest. Aga ei. Ikka tahavad inimesed olla ilmanäinud sorteerimis-geenjused ja pakkuda ühe huvi pealt teiste välistamisi ja teha kõigist väikestest potentsiaalidest tulvil kõikvõimalikkuse olevustest kaheplaanilisi karikatuure. Ah sulle meeldib sport, eks sa vist eriti palju kodus õppimisele aega ei kuluta, lugeda ikka oskad vä. Sina oled meil selline loominguline laps, küllap on matemaatika sulle päris raske. 
Lihtsalt. Ei.


Samal ajal on see lõik ühtlane meeldetuletus mulle. Laiendatud kujul. Ma peaksin ka noorte inimeste kallal vähem mölisema ja paremini kuulama ja limiteerima oma nii üleni üleolevaid küsimata kaagutusi. 
September tuleb ka kogu oma arvuka kiusatusega ja. Ongi paras aeg.

P8170003
ehmunud poos

Kuidas ma olen naeruväärselt sagedased päästikud. 
Olin sõbrannaga kohvipoes. Väga agar meesmüüja tahtis üleni usinasti kõikidest kohvidest häid asju kõneleda. Paistis olevat arvamusel, et just mahedat maitset peaks kiitma. Iga sort ja pakend ja toode oli eelkõige 'hästi mahe' ja 'see just on mahe ja see nüüd nii mahe ei ole, aga näiteks neeeed siiiin on jälle mahedamad...' Kordagi ei küsinud me, millised kohvid on mahedamad ja ei turtsunud intensiivse maitsega proovikohvide peale. Ma ei tea, mis kinnisidee tal oli. 
Üks mu seljakottidest on kujult karvane loom, pea ja vurrudega. Uus tuttav küsis, kas minu toas on sellele seljakotile spetsiaalne koht. Kõik mu selja-, käe- ja õlakotid on ühes kohas, kuhu kotid käivad, miks sellel peaks eriline olema, maimõista. 'Aga, see on selline armas ja karvane, ma mõtlesin, et tal on sinu magamistoas nagu oma positsioon.' Um. Väikene mees. Vaata. Ma olen vana naine. Mu magamistoas on positsioonid hoopis teiste asjade tarvis. Igal juhul ei ole seal pehmete mänguasjade displeid.
Lapsel on nii pikad juuksed ja need vajavad harutamisel abi. Lähen poodi ja uurin teenindajalt just lastele mõeldud mugavate pritsitavate pusapalsamite kohta. Pärast umbes kahetuhandendat toodet, mis on üleni printsess barbie ruuooooosa poni haldjas merineitsi sädelus, ei olegi ma enam kindel, kelle peale pahane olla, kui ma välja purtsatan: kas teil poistele ei ole midagi.





P8100094
siis puu alt ei niida



Üks kummaline värk on nende sõnaliste teadaannete tõlgendamisel küll. 
Kui üritad aru saada, kuidas või mida keegi sinnust tahab või kas üldse. Sest see on nii keeruline. Näiteks ükspäev keegi ütles mulle tagantjärele, et ta märkas mind kohe, kui ma ruumi astusin. See käis mingi rahvarohke ruumi kohta, kus ma ei teinud midagi silmapaistvat. Ja ma olin kohe: omg uskumatu, loodetavasti ei armu ta minusse päris ära, aga ma pean midagi erilist tähendama see on midagi enneolematut, et ma talle kohe silma jäin. Tegelt ei olnud. Sugugi mitte, suksud. Järgnevad kokkupuuted ja vestlused ilmutasid sealtpoolt nii palju jahedust, et hakka või jaanituld tegema. 
Mingi teine päev keegi muu ütles, et on mitmel õhtul mu peale mõelnud. Ja ma haigutasin eemalolevalt, et arvatavasti ütleb ta seda kõigile. Kuigi järelemõeldes ei ole tegemist üldse inimesega, kes lihtsalt lambist valesid välja loobib kellelegi muljete jätmiseks. Maitea, miks ma selle tegelikult ilusa ülestunnistuse kohe tühiseks tahtsin visata. Oleks võinud ju ka kõrvust tõusta.
Üks kord, kui ma teismelisena arutult armunud olin ühte poissi, olid täiesti vaieldamatud tõendid, et ta tahab minuga abiElluda ja ei saa minust iialgi küllalt järgnevad: ta ütles, et mul on lahe särk; kui ma küsisin, kas ma võin filmi ajal tema kõvale istuda, oli ta okei; ükskord ta vaatas mulle niimoodi imelikult teist moodi otsa. Kõik. Näpuotsaga tõendeid ja mulle piisas. Miks me veel ei olnud ühte heitnud ja suurt armastuse suurust koos teinud... see oligi müstika, igavene küsimus õhkavatesse õhtutesse. Äkki ta kardab haiget saada. Võib-olla ta pole veel mõistnud oma tunnete suurust. Äkki ta ei huvitu minust niiväga - pole võimalik! Muidugi huvitub. Ta ju üles, et mul on lahe särk ja miks ta siis tookord mind niimoodi vaatas.

Et selles mõttes ongi need võibolla-d mõni kord nii väga jah-ide moodi. Kui ise väga väga tahad.

Kui mitu korda ma olen oma graafiku tühjaks teinud ja õhtu vabaks võtnud, sest keegi lubas külla tulla või tahtis koos kuhugi minna või pidi mind kohe kohe pärast oma teist kohustust kusagile kutsuma. Ja siis pärast reaalsusega põrkudes vaatan kirjavahetust või meenutan sõnasõnalt vestluse üle ja saan aru, et ma olen vaimuhaige. Muidugi ei öelnud ta mulle jahjah! ta ütles võib-olla. Lihtsalt ma ise olin üleni liiga jaa ja ei osanud kuulata.
Ja huvitav, kui mitu korda olen ma kedagi kusagile kutsunud või tervenisti tahtnud ja ta on mõelnud, et ma nigunii ütlen nii igaühele ja misiganes, vahetpole.

P8210037
kuperjanovi tänav, tartu


Kas sinu tööga kaasnevad küsimata kingitused ja kas sa oskad nendest rõõmu tunda?
Millal sa viimati kellelegi enesest nooremale nõu andsid ja miks?
Kuidas sa eristad entusiastlikke nõusolekuid põiklevast viisakatest äraütlemistest?

Comments

  1. Esiteks kingitakse peamiselt kommi, kõigile. Mitte alkoholi. Mulle õepraktikanina ka (no praegu mitte). Ja meil haiglas oli "nojah, kommid" ja üldiselt väga rahulik suhtumine magusasse - kõik söödi ära, aga mingit vaimustust polnud. Aga kui mõni patsient oli NUTIKAS, siis oli küll pidu. Nagu - kuumsuitsulõhe, kaks saia ja pakk võid! JAI!!!!!!
    =) Mul nõuandmisega on nagu on. =)
    Ja halvasti =) Mul on ettekujutus, et NAGUNII keegi ei taha mind (varem mõtsin, et kuna ma olen kehvake, nüüd mõtlen, et nad ei saa aru, kui oivaline olen) ja phmt mulle peab mitte lihtsalt et selgelt ütlema, et JAAAAA, seda peab ka kordama ja kuskil neljandal korral ma juba hakkan mõtlema, et ma vist meeldin talle.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, kommid muidugi. Mullegi on mitu korda mitmetel puhkudel šokolaaditahvel toodud. Või konverentsinänni - logodega märkmikud ja kohvikruusid.
      Minu naistearstile toodi mingi aeg ainult vaase.
      Et see kombestik ongi küllalt kirju.

      Ma vist isegi mäletan seda tunnet, kui keegi minust väga palju suurem ja targem ja parem mulle jaa ütles. Mul jooksis juhe tervenisti kokku. Nagu füüsikaseadused oleksid just lakanud või välk selgest taevast. Ma vist küsisin koha peal mitu korda kahtlustavalt üle, et misasi see oli, mida ma just kuulsin.

      Delete
  2. Tantsutrupiga on juhtunud, et meile on kommi-küpsise-puuvilja kõrval kingitud ka pudel. Näiteks pudel Kännu Kukke, mis käis siis kõigil trupipidudel rändauhinnana kaasas. Kui ma õigesti mäletan, jõudis see lõpuks ühe trupiliikme sünnipäeval tema koju, eks me saame tal abiks käia seda ära joomas, kui tal raskeks läheb.

    Ühe Riia Palsami lahendasin lõpuks - teatavate süümekatega - ise kodus A-ga kahe peale ära, sest kaua ma tassin teda trupiüritustele kaasa nagu kass poegi.

    Veine on samuti kingitud, aga need saavad tavaliselt kohe sama ürituse aftekal otsa ka.

    Huvitav, paistab, et aj. tantsu trupile kingitakse kangemaid jooke - sest nüüd tuli meelde, et mustlastrupile kingitakse tüüpiliselt magusat šampust. Neid koguneb ajaga nii palju, et isegi kui me jõulupeol üritame neid hoolega ära juua, jääb ikka paar pudelit üle ja siis hakkavad jälle kuhjuma.

    Nõusolekute ja äraütlemiste koha pealt olen pigem nagu VVN - kipun vaikimisi eeldama, et keegi nagunii huvi ei tunne. See on aeg-ajalt piinlikke olukordi tekitanud. millalgi hilisteismelisena nt olukorra, kus ma taipasin, et see mees on minust vist naaatuke huvitatud, kui ta _pärast_ pikka suudlemist küsis, ega ma temaga seksida ei taha, ja mina olin seda nägu, et möh, misasja? ma ei teagi, mis ma sinnamaani mõtlesin - et niisama seltskondlikult ja viisakusest suudleb või.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi viisakusest suudlemine. Onju. Ma olin ka teismelisena veidi segaduses ja sain enamvähem argiselt uusi üllatusi, mida tähendab, kui keegi tahab minuga käia. Et kinos ka? Öösel ka? Seks ka?
      Nii naljakas, kui vähe üks ülemõtlev teismeline tegelikult mõtleb.

      Delete
    2. kuigi teisest küljest on selline seltskondlik kirglik suudlemine kah täitsa olemas. mehed, kelle jaoks on täiesti OK pidutsemise korras suudelda, aga kes sellest kaugemale üheski suunas minna ei taha, sest nende jaoks käib näiteks abielurikkumise piir just kohe pärast suudlemist. suudlemine ei loe, see on niisama, umbes nagu meeldivale atraktiivsele persoonile naeratamine.

      Delete
    3. nii et selle poolest oli minu jahmatus tol korral, kui mees päriselt tahtis sellest kaugemale minna, põhjendatud. sest ma olin oma - küll lühiajaliste - kogemuste põhjal juba järeldanud, et suudlemine ongi mingi niisama-asi.

      Delete
  3. ohh, mul on ka üks töö, mis minu jaoks nagu pole töö, sest ma tahan ja jalutamine on mulle kasulik, mille eest pudeli saab. Selle punase veini ikka. Naabripoisi koeraga jautamine. ma olen uurinud, et kas ta tahaks seda pudelit koos minuga juua, aga ta ikka ei ütle jaa, isegi mitte ilus pluus tasemel. ja tal pole väga vigagi, aga väga tagasihoidlik on küll.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas sa oled proovinud talle midagi muud juua pakkuda. Naabripoisid on kummalised loomad, kunagi ei tea, mida sellisele süüa anda või mis neid rõõmustab.
      Äkki see on üks sellistest pudelitest, mis talle kingiti.

      Delete
  4. No see võtab lühidalt kokku kõik mu armumised. Ta on raudselt lihtsalt häbelik, aga miks muidu ta ükskord midagi sõbralikult ütles, kui mitte abjellumise eesmärgil! Läks ikka aastaid enne, kui ma sain aru, et niiii häbelikud pole nad ükski, kui päriselt meeldid :D. Kohati pean siiani meelde tuletama.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja siis on ju see mure ka, et hästi häbelikud hakkavad hästi imelikult kuidagi teist moodi käituma, kui neile keegi meeldib. Aga samas... nad hakkavad imelikult käituma ka siis, kui keegi neile väga rumalasti pealetükkiv on.
      Kas ta punastas mu jutu peale, sest ta just eile õhtul heitis magama minust unistades? Või ta punastas, sest ta polnud nii labast plikat kunagi lähedalt näinud? Nii raske.

      Delete
    2. ja siis on see, kuidas ma A.-le alguses külge lõin ja käega lõin, sest mingit reaktsiooni vastu ei tulnud ja ma järeldasin, et okei, niisiis ei.

      ja siis ta tegi mingi kaks nädalat hiljem enam-vähem abieluettepaneku. ja väidab, et ta ei saanud aru, et ma talle külge lõin, kuigi ma lõin suhtkoht harpuuniga.

      Delete
  5. Mis pusadesse puutub, siis las need sädelevad ükssarvikud jääda - mine hoopis loomapoodi! https://www.kika.ee/et/kassid/hooldusvahendid/sampoonid-ja-palsamid/k9-competition-dmatter-instant-conditioner.html

    Töötab inimeste peal ka väga edukalt, lisaks olen kasutanud seda oma šinjooni peal, et seda pärast pesu oleks lihtsam kammida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Appi see on vist kõige imelikum ägedam nõuanne maailmas. Loomapoe peale ei oleks ma küll oma aruga tulnud. Aitäh.

      Delete
  6. Mina olen kahel kunstinäituse avamisel käinud, kus veini asemel viina pakuti - ja ma ei väisa neid üritusi igapäevaselt, nii et tahaks anecdotal evidence'i pealt arvata, et ehk ikka pakutakse kõike. Seda enam, et kunstiinimesed on ju kõik joodikid jne.

    ReplyDelete
  7. Mingil määral toimub ikka mistendite (oh, mis te nüüd!) jagamine ka. Käin väga harva perearsti juures, aga ta annab mulle alati šokolaadi. Juuksuri juures käin tihedamini, tema pakub ka kommi ja kohvi.

    ReplyDelete
  8. Mingite teenete eest olen saanud mõned pudelid šampust (trummide välja laenamine india teemaõhtuks jms). Veeretasin neid pudeleid tükk aega ühest seinaäärest teise, kuni mõni sai siinsamas sünnipäeva puhul ära lahendatud, mõnest sain lahti edasikinkimise teel. Šokolaadi ja kommi ilmub ka vahetevahel. Kõige ägedam kingitus oli aga ühelt kujutellijalt, kes kokkulepitud rahalisele tasule lisaks kinkis mulle meeleheaks korraliku pillipoest saadud djembe.

    ReplyDelete
  9. Mul on üks püsivama väärtusega kingitusi olnud püsilill: õpilased kinkisid Pärnu laada pealt ostetud roosiistiku. Teehübriid. Ma kartsin, et minusuguse "kastan siis, kui meelde tuleb" aedniku käes sureb lill ära, aga läks kasvama, mis mühises; praeguseks on kaks talve üle elanud, ilma et ma oleks teinud muud, kui et kuhjasin enne külmade tulekut tema tüve ümber kohevat mulda (ja matsin ühe pahaks läinud kala talle juure peale). ja õied on suured nagu kapsad.

    Tänavu sain sama seltskonna käest ühe floksitaime, näis, kuidas see hakkama saab.

    Aga kõige rohkem kingitakse vist ikka puuvilja ja šokolaadi.

    Ja ükskord, kui ma oma seismajäänud salle ära jagasin, tõi üks pärast salli eest kaks hallitusjuustu. Kuigi ma olin niigi rahul, et sain süümepiinu tekitavast ilusast, aga kandmata riideesemest lahti.

    ReplyDelete
  10. oih. kuidas ma võisin unustada. Tartu õpilased kinkisid mulle jälle 15. sajandi Itaalia käsikirjaliste tantsude konkordantsi. See on selline paks, põnev ja kallis raamat.

    ReplyDelete
  11. Kui poja järjekorras teist kutseharidust omandas ja päris lõpu eel otsustas diplomile käega lüüa, pingutasime klassijuhatajaga mõlemad. Ja siis, kui noormees diplomile järgi läks, saatsin õpetajale pudeli laeva pealt ostetud veini.
    Et kui rääkida tööga seotud kingitustest.

    ReplyDelete

Post a Comment