loominguline lootusetus

P9300019
ainult natuke metsik

Kunagi minu nooruses olid moes sellised õelate vastulausete või solvangute kogumikud. Noh et vaimukas olla. Loed sealt ja naerad, kui tabavalt sai ikka keegi paika pandud. Äkki proovid isegi. Kahjuks olid need suhteliselt nürid ja sageli kohmakalt inglise keelest tõlgitud. Ja lohisevad nagu elajad. Ja kehvade või olematute puäntidega. Näiteks. "Sinuga kohtingule? Parema meelega teeksin ise endale ilma tuimestuseta pimesooleoperatsiooni."

Facebookis ükspäev keegi küsis, mida vastu lausuda sellele, kes loob meelevaldseid seoseid, kustkui saaks naise partnerite arvu põhjal otsustada, kas seda naist võiks nüüd hooraks nimetada. Või misiganes muu solvav sõna tolle sõnavaras olevat olnud. Ragistasin mis ma ragistasin, aga ei tulnud ühtki head vastust. Ainus, mis ma lõpuks liiga hilja pärast lõime lõplikku vaibumist veel suutsin enesest välja pigistada, oli liigteatraalne mini-etendus. 
Niisis. Mida teha, kui keegi esitleb sulle mõttekäiku: alates partnerite loetelu jõudmist arvuni n võib naist koledate sõnadega nimetada.
Teed suured vaimustuses silmad ja võtad sel hoorade välimäärajal õrnalt käsivarrest kinni ja hakkad teda kiitvalt ülevoolavalt tupsutama. "Oo, kui fantastiliselt originaalne mõte, kullake. Kas sa päris ise mõtlesid selle välja? Täitsa ise? Nii vahva, tubli poiss. Sinu emme on sinu üle kindlasti hästi uhke. Kas sa oled talle ka rääkinud sellest toredast mõttest? Ma arvan, et sa peaksid, tibu." Ja siis igavlevatele möödujatele. "Tulge, tulge, siiapoole, jaa, neiu, teie ka. Vaadake seda, mina arvasin, et see on üks täitsa tavaline poiss. Aga mis tuleb välja. Hoopis hästi huvitavad mõtted on temal. Ma ei ole kunagi kedagi nii huvitavate mõtetega kohanud. Noh, räägi nüüd neile kenadele inimestele ka, mis sa mulle just rääkisid. Julgesti-julgesti. Ära häbene, ma olen siinsamas, aitan välja, kui mõni tähtis keeruline  sõna meelest läheb."

P9300002
kõrvuti väravad

Ma ei ole sellest juttu teinud ja tegelt keegi pole küsinud ka, aga ma kirjutan need asjad ikkagi üles. Pärast on hea vaatlusandmeid äkki võrrelda.
Miks ma postitantsu tundides enam ei käi.
See on hästi kallis. See ei ole tants, on rohkem nagu tsirkus või trikitamine. Tantsuõpetajad/treenerid pole väga meisterlikud õpetajad. Seal ei saa pesemas käia, kuigi üleni higi. Ma olin selles hästi aeglane õppija ja neist takistustest täpselt piisab, et mitte edasi püüelda. Nii. Valmis.
Aga mis mul natuke hinge peal oli, ongi see tsirkuse osa. Niipalju, kui ma olen Tartus tuletantsijaid näinud ja kõik need tunnid, mis ma postitantsus käisingi, iseloomustavad mõlemad seda nähtust väga hästi. See ei ole tantsimine. Omas suvalises rütmis ümber posti tippida ja siis selle otsa kaksiratsi karata ja poos sisse võtta ja siis poosist välja tulla ja siis tippida järgmisesse poosi - see on tsirkus. Trikkide esitlemine. Hea on, kui trikid on kokkulepit järjekorras meeles. Muusika võib mängida, võib mitte mängida, võib misiganes mängida. Sama tõhusalt saaks seda sama kava teha Mozarti või Chet Fakeri taustal. Tuletantsu vaadates on mul sarnane dissonants tekkinud. Et noh see asi põleb ja keerleb. Ilmselt see peab keerlema enne lavale tulekut, sest need vist töötavad nii. Seega keerleva asjaga tullakse lavale ja muusika läheb käima ja ma mõtlen, et nüüd kohe ahsamait kus tuleb alles koreograafia. Ja siis see asi keerleb teises kohas natuke. Ja see põleb, eksole. Ja siis keerleb ja põleb mõnda aega kolmandas kohas natuke. Ja enne kui ma jõuan lõpuni lausuda, millal nad ometi tantsima hakkavad, on etendus läbi. Ma saan aru, et sul on trikid selged, aga miks sa nendega siis ei tee midagi.
Üks kord olen näinud tantsivat tuletantsijat. Mingil peol. Küll elektriliste tuledega, aga ikkagi. Vot see oli päriselt äge. Vahtisin teda nagu ilmutust, kuidas ta valgusspiraalide sees muusikaga koos hingas ja vaimustus.
Meil vahel tantsutrennis tehakse nalja, et mõni tantsija ei lase end muusikast üldse häirida. Noh et pole natuke veits rütmist väljas vaid täiesti immuunne rütmile. Eks selliseid kõhutantsijaid on muidugi juutuub ka täis, kes tulevad kaadrisse ja teevad puus puus puus puus puus puuus ja siis teevad omg rind rind rind rind rind rind. Seostamata suvaline trikk suvalise triki otsa. Ja muusika misiganes. Aga nagu... kes seda kostümeeritud soojendusrutiini iialgi vaadata viitsib. Harjutad ikka omaette.

Kui ma laps olin ja me vahel mingitel sündmustel klaverit pidime külalistele mängima, siis mu ema ei lubanud etüüde kavasse võtta. Sest etüüd on harjutuspala. Publikule esitame esitamiseks kirjutatud palasid. Ma olin küll veendunud, et suvaline kuulaja ei tee vahet etüüdil ja menuetil ja klaverile seatud hällilaulul, aganoh.

P9240054
vikerkaar

Ühel hetkel tegi maailm plõks ja ma sain aru, et masstoodang plasthelmestest valmistatud lihtsad ehtekesed on võib-olla veits nunnud küll, aga need pole võrreldavadki väärismetallist (pool)vääriskividega kaunistatud ehtekunstnike töödega. Põhimõtteliselt saaks ju suurest toidupoest või turupealt ka endale kõrvarõngaid ja ripatseid osta. Aga mingitki maitset või kvaliteeti sealt ju ei otsi päriselt.
Seoses sellega tabas mind ükspäev äratundmine, et juustes kantavate ehetega on ju sama lugu. Et võib küll klõpsuga klambreid või kotitäie kummikesi kusagilt pudipadi letist endale leida ja ajabki asja ära. Aga teatrisse minekuks ei sobita ju oma peene kleidi ja kallite sukkade ja lihvitud kivide juures pähe mingit odava glitteriga kaetud küündimatut plastkäkerdist. 
Nüüd on edasi ainult küsimus, kust saada selliseid juukse-tarvikuid, mis ei ole oma olemuselt raiskavad ja odavad. Luust krunnipulgad on mul juba loetelus. Ja puust või nahast valmistatud juukselõkse on mul ka antiigipoodides silma jäänud. Aga näiteks klaaspärlitega patsimummud võiksid olemas olla. Ja kuhu on jäänud need tutipaelad, mis olid täiega teema, kui ma laps olin. Ja kus on need ehtemeistrid, kes keerutavad kokku pitsilisi peavõrusid ja uuristavad luudest neid soengusse lükatavaid ilu-kamme.

P9230032
päike paistab tuppa

Jutustan siia ümber ühe veetleva metafoori sellest nõustajatele suunatud raamatust, mis ma praegu loen.
Sa oled parajalt  pirakas paadis ja paat triivib avamerele. Sul on selle paadi rool käeulatuses ja sul on plaanid ja kaardid ja sihid olemas. Aga kohe, kui sa võtad rooli kätte, et kusagile kaldale minna ja neid ägedaid kohti vaadata, mis sa oled tahtnud, tulevad kollid. Kollid elavad paadi põranda all. Seal kere sees. Tulevad välja hakkavad sinu suunas hirmsad olema. Hambad ja näljased silmad ja nii. Hirmus. Hakkad kartma ja lased roolist lahti ja ei juhi seda sõidukit enam. See triivib. Kollid lähevad tagasi peitu. Triivid, mis sa triivid, vahepeal tuleb ikka meelde, et tegelt sul olid need kaardid ja plaanid ja kohad, kus sa tahtsid käia ja rannad, mis sa tahtsid näha ja. Aga kohe, kui sa rooli haarad, on kollid platsis sinu ümber hirmsad olemas. Ainult et. Need kollid ei saa sulle midagi teha. Nad saavad sind ainult hirmutada. Sina saad valida, kas sa manööverdad oma sihtkohta kollide koledusest hoolimata või triivid sihitult tühja. Kollidega võib muidugi proovida võidelda. Aga neid on tuhatmiljon tükki. Ja sa ei saa võidelda ja paati juhtida samal ajal. Ja üldsegi. See võitlemine on väga väga väsitav. Niiet ütleme, sa oled vapper kollide hirmsusest hoolimata ja otsustad paati mõnesse neist ahvatlevatest sadamatest viia. Kollid kollivad hullu su ümber nagu maiteamis. Aga mida lähemale sa maale jõuad, seda selgemalt hakkab paistma päike. Sa märkad linde ja tunned lillelõhna ja kuuled metsasid. Ja kollid - need paistavad päevavalges hoopis haledad, ainult eriefektid ja ülepaisutatud kostüümid. 



Ühes varasemas teemas oli siin juba jutuks see, kuidas pärast seda, kui sa oled mingit asja teinud, õnnestub see edaspidi lihtsamini. Nagu depressioon või orgasm või impulsikontroll. 
Selles ägedas Coursera kursuses oli juttu sellest, et pärast esimese harjutuse ärategemist õnnestub teine harjutus lihtsamini. Alguses tundub küll, et õud ja õõv, kümme(!) harjutust tuleb  teha. Aga tegelikult on nii, et kui sa oled ühe ära teinud, ei ole enam üheksa korda samapalju teha. Sest pärast esimest on juba natunatukene lihtsam. Hullult loogiline tegelikult ju. Eriti mingite tobedate drill-ülesannete puhul, mida rasketes õppeainetes alati koju jäetakse.
Selle juures on vahel juttu tollest õnneliku juhuse seadusest. Tükk aega mõtsin, kuidas seda tõlkida. "Vedama hakkab neil, kes proovivad."? See tundub nii armsalt vaimukas siin niimoodi öelda. Sest tegelt sul ei hakka ülemaagiliselt vedama pärast alguse tegemist, sa lihtsalt võtad õppust.
Ja siis ma olengi mõni päev hästi üllatunud, millise mängleva kergusega ma olen korda saatnud mõnd asja (töölt pausi võtnud, et lapsega lõunale minna või toa ära koristanud enne kodust lahkumist või oma sõnu valinud), mis varem on raske olnud ja stressi ja enesesundi nõudnud. Harjutamine. Teeb asju inimestega.


P9300013
ma ei tea, kas tasub lasta neil tulla



Mis sinul nende kollide nimed on, kes tulevad hirmsad olema, kui sa kuhugi minna tahad?
Mida sa tavaliselt slutshameritele vastulausud?

Comments

  1. kui mul juuksed pikaks kasvasid, siis mul tuli ka mõte, et ilusat juuksekummi tahaks. kuna mul oli kodus juba poolvääriskivist pärleid (müüakse suht odavalt pärlipoes)ja peenikest kummi (mina ostan abakhanist, sest see on mu lemparpood), siis ma õmblesin ise. jube lihtne. pärlid õmbled sinna, kus kaks kummi otsa kokku õmbled. käsitsi. oma fantaasia mida ja kuidas pärleid paned.

    seda tuletantsu ma olen proovinud, aga ilma tuleta. mul ühel tuttaval olid poest ostetud valgustatud pallidega ja ta rääkis, et harjutamiseks on vaja kaks tennisepalli, paned soki sisse, paela otsa, vaatad juutuubist õpetust (näiteks see: https://youtu.be/eZv7ICsFBVM ) ja aina lased käia. päris lõbus ajaviide.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma seda mõtsi ise ka, et eks saab ju teha. Aga muarust võiks juba olla.

      Tuletantsu peaksin ma õppima jah. Siis mölisen äkki vähem. Need elektriga pallid on igal pool internetis müügis ja maksavad peaaegu mitte midagi.

      Delete
  2. Juukseaksessuaaridest: klaasist patsimumme ei ole tähele pannud, aga klambrite kaunistusi on küll vahel ka kvaliteetsemast kraamist. Nt kunstpärlitest kaunistusega klambrit ei ole mumst sugugi vähem peen kanda kui kunstpärlitest kaelaehet. ja käsitöölaatadel või -poodides on vahel ka pärlmutriga metallklambreid või käsitsi maalitud puust kaunistusega klambreid.

    Tavapärasest väheke blingimaid seeriatootelisi klambreid oli üksvahe selles veidras keldripoes, kus müüdi pesu ja ehteid - vbla müüakse praegugi, ei ole ammu käinud. Selles, mis tehti sinna, kus kunagi ammu oli pood nimega Juustu-Juula. Akadeemia tänava hakul, kui Riia maantee poolt tulla. Sealt leidsin nt ühe musta sametiga kaetud kunstpriljuveeridega peaehte. Särab nagu kilovatine vobla.

    Ja kui mälu mind ei peta, siis Clipsonis on peenemad klambrid ja juukseehted eraldi vitriinis. Sellised kallima ja haprama välimusega.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vähemalt ühe kilovatise vobla jagu blingi oleks küll vaja ka kollektsiooni osta. Iga kevad on esinema minnes järsku sätendavatest asjadest lagedus.

      Seda Clipsoni edevat letti olen teinekord vaadanud küll. Aga ei hõngu minu mäletamist mööda sealt sugugi seda klassi ja läbimõeldud maitsekust, mis ma mõtsin. Ikka mingi odavapoolne hooletus ja hiinakus. Ainult hinnad on kõrgemad.

      Delete
    2. Siis tuleb jah käsitöölaatade-poodide poole vaadata. Sh välismaal.

      Hmm. Äkki ma peaks ühe ilusa käsitsi maalitud puukaunistusega klambri sulle andma? ma pole seda juba mitu aastat kandnud, sest mu juukseid ei mahu sinna vahele krunni, ainult hobusesabasse, ja ma ei kanna eriti sageli hobusesaba.

      See on türkiissinine/-roheline, joonistuste kontuurid on mustaga, kohati on need kontuurid seest tumepunase või oranži või rohelisega täidetud.

      Aga see on kogu käsitöönduslikkusest hoolimata pigem hipivurhvi ehe kui "klass ja läbimõeldud maitsekus".

      A kas sa päris ehtepoodidest oled vaadanud? sellistest, mis müüvadki natuke peenemaid ehteid?

      Delete
    3. aga kunstpärlitega klamber on mul Clipsoni seeriatoode, kusjuures täiesti tavalisest letist. kunstpärlid on küll plamassist, aga näevad päris head välja - pealegi, ma kahtlustan, et klaasist kunstpärlid olekski liiga rasked ja selline klamber hakkaks juustest kiskuma.

      Delete
    4. a kas sa mõtlesid juuksekummidest midagi sellist nagu see Dondella?

      ja juukseehetest nt AollaMo?

      Delete
    5. ja kainemas stiilis jäi guugeldades silma Milli Maier.

      Vbla teeks ka Vaikelu midagi juustele, kui tellida, nt just mummudega juuksekumme. Sest mummusid nad iseenesest teha oskavad, siiani on nad neid küll kaelas kandmiseks teinud, aga nad teevad ka oma tavatooteid nagunii tellimise peale, nii et ehk saab rääkida.

      Või oot. Sa elad ju Lendavaga samas linnas ja tema teeb ju ka vaigu sisse pandud taimedega ehteid.

      Delete
    6. Patsimummu
      Juukseehe
      Kuigi need AllaMo omad olid ka mõned sedalaadi, mis ma mõtsi. Aga tundusid ikka kuidagi ajutised. See ajutisus mulle ei meeldi. Teeb asjad nagu potentsiaalseks prahiks.
      Tegelt mul on Galderiga juba lepit, et äkki ta teeb mulle midagi taolist õunapuust.

      Vaigupärlitega juuksekaunistus oleks äge küll. Aga Lendav tundub viimasel ajal väga hõivatud.

      Delete
    7. Kas sa pead "ajutise" all silmas, et haprad ja võivad ära laguneda? see häda on igasuguste filigraansete asjadega.

      Delete
    8. A mis vastupidavusse puutub, siis vähemalt juuksepannalde puhul tuleb pigem vaadata seda, kui kvaliteetne on funktsionaalne osa.

      On plastmassist kaunistusega klambreid, mis mulle välimuselt meeldivad - eelkõige juhul, kui tegu on teadliku plastmassiga, mis ei ürita teeselda midagi muud. Plastmassist annab ju teha ägedaid asju, mida mõnest... tahkemast materjalist ei saa, tal on oma ilu olemas. Nt kui mitut eri värvi plastmassi on lastud seguneda ja üksteisest läbi voolata ja need kihid kumavad natuke läbi. Ja tüüpiliselt ei lähe mõnel toredal ilusast plamassist klambril katki mitte too plamass, vaid metallosa ise.

      Kui ma ühele müüjale oma häda kurtsin ja näitasin positiivse eeskuju mõttes üht head vastupidavat klambrit, mis mul on juba aastaid olnud - ja hoiab ja libiseb hästi läbi juuste - ja on tõesti nii kaua ette löönud, et sedapuhku hakkavad juba (väga ilusat värvi) plastmassile kriimud tulema - siis tema pani kohe tähele, et klamber ise on Made in France, mitte Made in China. Ütles, et prantslased raatsivadki sinna rohkem või tugevamat metalli panna.

      Delete
    9. Ajutisus tuleb paljudest asjadest. Üks on, jah, lagunemine. Teine on materjalid - kui kerged või odavad või levinud need on. Kolmas on valmistamise kiirus - kui kaua peab seda meetodit õpima, kui lihtne oleks oskamatul seda järele aimata, kui ruttu ja palju selliseid saab üks meister teha. Noh ja siis võib-olla mingi mood või ilme või mingi raskesti tajutavam mulje ajatusest(?) äkki.

      Delete
    10. aga siukesed? kui ignoreerime "resiini", ehtelehekülgedel ongi tihti vilets keel.
      http://www.minerva.ee/epood/Juukseklamber-resiinist--must/

      Delete
    11. (hea esoteerikataluvus peab ka olema. ma olen kuulnud, et osa esoteerikapoodide käibest pidigi tulema nendelt inimestelt, kes käivad seal lihtsalt ilusaid kive jms materjale otsimas. a miks mitte ka priljuveere.)

      Delete
    12. pagan, siin on ikka palju ilusaid asju, see juuksekumm nt:
      http://www.minerva.ee/epood/Juuksekumm-keldi-solmega/

      Delete
    13. Lendaval peaks olema täitsa tagavara ja tema tütar teeb ka neid vaigupärleid. Iseasi, et patsikummi külge tuleks need ise panna.

      Delete
  3. Anonymous13:12

    Kõige kollim koll on ilmselt laiskus. Välimuse suhtes (ma olen mees), mistap kingad ikka löön viksi enne väljaminekut, et ei oleks väga hõkk. Need üksikud korrad, kui nt teatris käin, siis naised riietuvad palju huvitavamalt kui mehed. Mees kannab ju ülikonda, või polo või kampsunit või triiksärki, aga naine, tema lisab värvi jne.

    ReplyDelete
  4. a mis slutshameritesse puutub, siis ma pole selliseid partneriloendajaid nagu kohanudki. ei tule meelde, et oleks.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sama siin. Kas selliseid inimesi on päriselt Eestis ka olemas?!

      Delete

Post a Comment